Teraz
Teraz, se-žo teraraud, om raudan ühthesuladuz hil'nikanke da toižidenke elementoidenke. Mülütab raudan 45 % da sen enamba, hil'nikan 0,02..2,14 procentad.
Ku hil'nikan mülünd ülitab 2,14 %, ka nimitadas sidä ühthesuladust kaugedraudaks. Nügüd'aigaižiden tuhkterasiden erased toižendad (oz., ZDP-189) mülütadas hil'nikan i 2,9 %, i 3,0 %, no ned oma terased tetpaižikš. Hil'nik andab ühthesuladusile varmdust da kovut, polendab plastižust i notktust.
Terasen tegii sarak om raudan metallurgii sen terasenvalamižtehmiženke. Ümbriratas sadud terast ezmäižen kerdan vanundpuil.
Kävutadas terasid avtosauvomižes, sauvondas, mašinansauvomižes (resorad, amortizatorad, vägipunotišed), ladimensauvomižes (elastižed elementad: membranad, punotišed, relen lapačud, sil'fonad).
Istorii
vajehtaKaikiš amuižembad tetabad tegesed terasespäi oma löutud kaivandusil Anatolijas (Turkanma), datiruidas niid 1800. vodel EME. Indine teraz oli tetab ičeze korktal ladul amuižes mirus. Indižes terasespäi keskaigaine damaskan teraz libui, se oli tetab avaros Keskuzazijan maiš i Päivnouzmaižes Evropas. Päivlaskmaižes Evropas zavottihe tehta terast antikaigan lopus.
Anglijalaine Gentsman-inžener tegi meles valadud terasen tehnologijad, i se liči Evropan kontinentha 19. voz'sadan augotišes Fridrih Krupp-edheotajan abul. Vspäi 1854 tehtihe terasespäi artillerijad kerduzmahtol (Armstrongan juraižim). Tegeškatihe tankan somust terasespäi 20. voz'sadal. Avaros levitadud šlömad terasespäi oma Ezmäižen mail'man sodan aigaspäi, ned oliba tetabad Germanijan armijas kuti stahlhelmad.
Harakteristikad
vajehta- ninevuz: 7700..7900 kg/m³ (7,7..7,9 g/sm³).
- eriline veduz: 75500..77500 N/m³.
- eriline lämudenmülü, 20 C°: 462 Dž/(kg·C°) (110 kal/(kg·C°)).
- sulamižen lämuz: 1450..1520 C°.
- sulamižen eriline lämuz: 84 kDž/kg (20 kkal/kg, 23 Vt·č/kg).
Homaičendad
vajehta
Teraz Vikiaitas |
Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe. |