Sent Lüsii (angl.: Saint Lucia [ˌseɪnt ˈluːʃɪə]), se om täuz' oficialine nimituz, om valdkund ühtennimižel sarel Kariban meren päivnouzmpoles. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Kastri.

Sent Lüsii
Saint Lucia
 Flag
Flag of Saint Lucia.svg
 Valdkundznam
Coat of arms of Saint Lucia.svg
Pälidn Kastri
Eläjiden lugu (2018) 165 510[1] ristitud
Pind 616 km²
Sent Lüsii Saint Lucia
Kel' anglijan
Valdkundan pämez' Elizavet Toine
Päministr Allen Častanet
Religii hristanuskond
Valüt päivnouzmkariban dollar (XCD)
Internet-domen .lc
Telefonkod +1-758
Aigvö UTC−4

IstoriiRedaktiruida

Vn 1979 22. päiväl uhokud Sent Lüsii tedištoiti ičeze ripmatomudes Sures Britanijaspäi. Nügüdläine Konstitucii[2] tuli väghe sil-žo päiväl, se om väges vn 1980 da möhembaižidenke vajehtusidenke.

Geografijan andmusedRedaktiruida

 
Sent Lüsijan geografine kart.

Valdkund om meriröunoiš Francijan merentagaiženke sar'hiženke Martinik-departamentanke pohjoižpoles, Sent Vinsent da Grenadinoidenke suvipoles. Randanpird om 158 km.

Amuižiden vulkanoiden jono sädi Sent Lüsijan territorijad. Nened vulkanad voidas ozutada aktivižut tähäsai. Kaikiš korktemb čokkoim om Žimi-vulkan, 950 metrad kortte valdmeren pindan päl.

Klimat om tropine passatine. Kuiv sezon oleskeleb vilukus-sulakus, vihm sezon vedase semendkuspäi elokuhusai. Tropižed ciklonad oma paksud kezan lopus. Kaikuččen kun keskmäine lämuz om +18..+26 C°. Paneb sadegid 1500..3000 mm vodes.

Londuseližed varad oma mec, termaližed purtked. Om 3 kel'dtahod da 2 nacionališt puištod.

Politine sistemRedaktiruida

 
Valdkundanpert' Kastriš.

Ohjandusen form om unitarine parlamentine monarhii äjiden partijoiden sistemanke. Valdkundan pämez' om britanine Elizavet Toine-kunigaznaine. Hän vahvištab ičeze ezitajad — jenaral-gubernatorad — Sent Lüsijan päministran nevondan mödhe. Jenaral-gubernator vahvištab valitud parlamental ohjastust, allekirjutab käskusid, paneb uziden valičemižiden datad.

Parlament om kaks'kodine. Üläkodi om Senat (angl.: Senate) 11 ühtnijanke, jenaral-gubernator paneb heid radsijha. Alakodi om Suiman Kodi (angl.: House of Assembly) 17 ühtnijanke, kaik rahvaz valičeb heid videks vodeks. Jenaral-gubernatorale sab pästta parlamentad radmaspäi miččel taht aigal, miččen taht sün tagut, sidä kesken päministran pätandan mödhe. Parlament formiruib ohjastust jenaral-gubernatoran andmižen mödhe. Päministr (angl. Prime Minister) om parlamentan ezipartijan lider tobjimalaz.

Sent Lüsijan parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2016 6. päiväl kezakud. Emmanuel Nevill Senak-ižand om pandud radnikusele nügüdläižeks jenaral-gubernatoraks vn 2018 12. päiväl vilukud. Allen Častanet radab päministran vs 2016 kezakun 7. päiväspäi.

Administrativiž-territorialine jagandRedaktiruida

   Kacu kirjutuz: Sent Lüsijan administrativiž-territorialine jagand.

Sent Lüsii jagase 11 administrativižeks tulendaks (angl.: parish).

EläjadRedaktiruida

Sent Lüsijas elädas sentlüsijalaižed. Vn 2014 heinkus valdkundan ristitišt oli 163 362 eläjad. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.

Augotižlibundan mödhe (2010): afrikalaižed — 85,3%, segoitadud augotižlibundanke — 10,9%, indijalaižed — 2,2%, toiženke augotižlibundanke — 1,5%, märhapanendata — 0,1%.

Uskondan mödhe (2010): riman katolikad — 61,5%, protestantad — 25,5%, toižed hristanuskojad — 3,4%, rastafarilaižed — 1,9%, toižed uskojad — 0,4%, religijatomad — 5,9%, märhapanendata — 1,4%.

Vl 2005 kaik oli 16 eländpunktad enamba 1 tuhad kaikenaigaiženke ristitištonke. Lidnalaižiden pala om 18,8% (2020).

IžanduzRedaktiruida

Sent Lüsijan päeksport om kivivoi (33%), bananad (22%), olud (12%), antennad da antennkuvastimed (11%); toine eksport om elektromašiništ (5%), lämänmäričimed (3%), karton (3%), vas'k (1%), kakao, kokospähkmed, kokosvoi, kaikenvuiččed tropižed fruktad.

HomaičendadRedaktiruida

  1. Sent Lüsijan ristitišton endustuz vn 2018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov. (angl.)
  2. Sent Lüsijan Konstitucii 31.12.2006-datal vajehtusidenke valdkundaližel govt.lc-portalal. (angl.)

IrdkosketusedRedaktiruida



Pohjoižamerikan valdkundad
Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad (AÜV) | Antigua da Barbud | Bagaman Sared | Barbados | Beliz | Dominik | Dominikanine Tazovaldkund | Gonduras | Grenad | Gvatemal | Haiti | Jamaik | Kanad | Kostarik | Kuba | Meksik | Nikaragua | Panam | Sal'vador | Sent Kits da Nevis | Sent Lüsii | Sent Vinsent da Grenadinad | Trinidad da Tobago