Avaita pämenü

Haiti, täuz' oficialine nimituz — Haitin Tazovaldkund (hait.: Repiblik Ayiti, franc.: République d'Haïti), om valdkund Kariban meres, otab Haiti-saren päivlaskmpol't (saren läz koumandest). Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Port-o-Prens.

Haitin Tazovaldkund
Repiblik Ayiti (hait.)
République d'Haïti (fr.)
 Flag
Flag of Haiti.svg
 Valdkundznam
Coat of arms of Haiti.svg
Pälidn Port-o-Prens
Eläjiden lugu (2018) 10 788 440[1] ristitud
Pind 27 750 km²
Haitin Tazovaldkund Repiblik Ayiti (hait.) République d'Haïti (fr.)
Kel' haitin, francijan
Valdkundan pämez' Žovenel' Mojiz
Päministr Fric-Uil'jam Mišel'
(velgusentäutai)
Religii hristanuskond, paganuz
Valüt Haitin gurd (HTG) (G)
Internet-domen .ht
Telefonkod +509
Aigvö tal'vel UTC−5,
kezal UTC−4

EtimologiiRedaktiruida

Valdkundan nimi kändase taino-indejalaižiden kelespäi kuti «mägikaz ma».

IstoriiRedaktiruida

Vn 1804 1. päiväl vilukud Haiti tedištoiti ezmäižen kerdan ičeze ripmatomudes Francijaspäi. Francii tundišti ripmatomut vn 1825 sulakun 17. päiväl.

Vn 1934 1. päiväl elokud Haiti tedištoiti ičeze ripmatomudes AÜV:oišpäi.

Vn 2004 29. päiväl uhokud sodakukerduz tegihe valdkundas, küksihe prezidentad, sen jäl'ghe AÜV:oiden sodaväged otiba mad.

Vl 2010 luja manrehkaiduz mäni valdkundadme.

Jäl'gmaine Konstitucii (23nz' lugul) om hüvästadud parlamental vn 2011 keväz'kus da tuli väghe vn 2012 kezakun 20. päiväl.

Geografijan andmusedRedaktiruida

 
Haitin reljefan kart.

Haiti om mavaldkundröunoiš Dominikanižen Tazovaldkundanke päivnouzmas, röunan piduz — 376 km. Mererandan pird om 1771 km.

Rel'jef om mägikaz. Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om La Sel'-mägenoc, 2680 m kortte valdmeren pindan päl.

Klimat om tropine passatine. Paneb sadegid 2500 mm vodes pautkiden tulleipolil, 500..800 mm pautkiden tulleinalaižil polil. Om kaks' vihmsezonad (sulaku-kezaku, sügüz'ku-kül'mku). Voden keskmäine lämuz om +25 C° penidenke köläidusidenke. Murenijad tropižed ciklonad oma paksud (kezakus-sügüz'kus tobjimalaz).

Londuseližed varad oma boksitad, vas'k, mouckivi, kuld, mramor, gidroenergii, mahuz.

Politine sistemRedaktiruida

Ohjandusen form om unitarine prezidentiž-parlamentine tazovaldkund äjiden partijoiden sistemanke. Valdkundan pämez' om prezident (hait.: Prezidan peyi Repiblik Ayiti, franc.: Président de la République d'Haïti). Prezident paneb parlamentan ezipartijan liderad radsijha päministraks, sid' parlament ratificiruib päministrad radnikusele. Kaik rahvaz valičeb prezidentad videks vodeks, kahtenden strokun voimuz om olmas vaiše viden voden mändes prezidentištintata.

Parlament om kaks'kodine Nacionaline Suim (hait.: Asanble Nasyonal, franc.: Assemblée Nationale). Üläkodi om Senat (Sénat) 27 ühtnijanke, kaikuččel kahtel vodel valitas udes sen koumandest. Alakodi om Ezitajiden Kodi (hait.: Chanm Depite, franc.: Chambre des Députés) 119 deputatanke. Kaik rahvaz valičeb sen ühtnijoid nelläks vodeks.

Parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vl 2015 (9. eloku, 25. reduku) i vl 2016 (20. kül'mku), vn 2019 redukun valičendad oma pidestunuded. Prezidentan pidestunuded (protestad i luja londuseline torok) valičendad oliba ühtes turas vn 2016 kül'mkul. Žovenel' Mojiz radab prezidentan vs 2017 uhokun 7. päiväspäi, sai 55,7%, nece om hänen ühtenz' strok. Fric-Uil'jam Mišel' tegeb päministran velgusiden mödhe vs 2019 heinkun 22. päiväspäi.

Administrativiž-territorialine jagandRedaktiruida

   Kacu kirjutuz: Haitin administrativiž-territorialine jagand.

Valdkund jagase 10 agjaks (departamentaks). Agjad alajagasoiš 42 ümbrikho (franc.: arrondissement), ümbrikod — 140 kommunha.

EläjadRedaktiruida

Haitiš elädas haitilaižed. Vn 2014 heinkus valdkundan ristitišt oli 9 996 731 eläjad.

Augotižlibundan mödhe: afrikalaižed — 95%, segoitadud augotižlibundanke i evropalaižed — 5%.

Valdkundan toižed sured lidnad (enamba 300 tuh. ristituid vl 2011, surembaspäi penembha): Karrefur, Del'm, Petjonvil' (nene koume lidnad mülüdas pälidnan agjaha), Gonaiv, Kap Aitjen.

IžanduzRedaktiruida

Vl 2009 Haitin päeksport oli erazvuiččed sobad (läz 90%); toine eksport — fruktad, kakao, parfümerižed void, muil, kofe.

HomaičendadRedaktiruida

IrdkosketusedRedaktiruida