Avaita pämenü

Haiti, täuz' oficialine nimituz — Haitin Tazovaldkund (hait.: Repiblik Ayiti, fr.: République d'Haïti), om valdkund Kariban meres, otab Haiti-saren päivlaskmpol't (saren läz koumandest). Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Port-o-Prens.

Haitin Tazovaldkund
Repiblik Ayiti (hait.)
République d'Haïti (fr.)
 Flag
Flag of Haiti.svg
 Valdkundznam
Coat of arms of Haiti.svg
Pälidn Port-o-Prens
Eläjiden lugu (2014) 9 996 731[1] ristitud
Pind 27 750 km²
Haitin Tazovaldkund Repiblik Ayiti (hait.) République d'Haïti (fr.)
Kel' haitin, francijan
Valdkundan pämez' Mišel' Marteji
Päministr Evans Pol'
Religii hristanuskond, paganuz
Valüt Haitin gurd (HTG) (G)
Internet-domen .ht
Telefonkod +509
Aigvö tal'vel UTC-5,
kezal UTC-4

Südäiolend

EtimologiiRedaktiruida

Valdkundan nimi kändase taino-indejalaižiden kelespäi kuti «mägikaz ma».

IstoriiRedaktiruida

Vl 1804 vilukun 1. päiväl Haiti tedoti ezmäižen kerdan ičeze ripmatomudes Francijaspäi. Francii tundišti ripmatomut vl 1825 sulakun 17. päiväl.

Vl 1934 elokun 1. päiväl Haiti tedoti ičeze ripmatomudes AÜV:oišpäi.

Vl 2004 uhokun 29. päiväl sodakukerduz oli valdkundas, küksihe prezidentad, sen jäl'ghe AÜV:oiden sodaväged otiba mad.

Vl 2010 luja manrehkaiduz tegihe valdkundas.

Jäl'gmaine Konstitucii (23nz' lugul) oli hüvästadud parlamental vl 2011 keväz'kus da tuli väghe vl 2012 kezakun 20. päiväl.

Geografijan andmusedRedaktiruida

 
Haitin reljefan kart.

Haiti om mavaldkundröunoiš Dominikanižen Tazovaldkundanke päivnouzmas, röunan piduz — 376 km. Mererandan pird om 1771 km.

Rel'jef om mägikaz. Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om La Sel'-mägenoc, 2680 m valdmeren pindan päl.

Klimat om tropine passatine. Paneb sadegid 2500 mm vodes pautkiden tulleipolil, 500-800 mm pautkiden tulleinalaižil polil. Om kaks' vihmsezonad (sulaku-kezaku, sügüz'ku-kül'mku). Voden kesklämuz om +25°C peniden köläidusidenke. Murenijad tropižed ciklonad oma paksud (kezakus-sügüz'kus tobjimalaz).

Londuseližed varad oma boksitad, vas'k, mouckivi, kuld, mramor, gidroenergii, mahuz.

Politine sistemRedaktiruida

Ohjandusen form om unitarine prezidentiž-parlamentine tazovaldkund äjiden partijoiden sistemanke. Valdkundan pämez' om prezident. Prezident paneb parlamentan ezipartijan liderad radsijha päministraks. Kaik rahvaz valičeb prezidentad 5 vodeks, kahtenden strokun om voimuz vaiše viden voden mändes prezidentištintata.

Parlament om kaks'kodine Nacionaline Suim (fr.: Assemblée Nationale). Üläkodi om Senat (Sénat) 27 ühtnijanke, kaikuččel kahtel vodel valitas udes sen koumandest. Alakodi om Ezitajiden Kodi (fr.: Chambre des Députés) 83 deputatanke. Kaik rahvaz valičeb sen ühtnijoid 4 vodeks.

Järgvaličendad parlamentha oliba vl 2010 kül'mkun 28. päiväl. Prezidentan järgvaličendad oliba sil-žo päiväl (ühtenz' tur) da vl 2011 keväz'kun 20. päiväl (kahtenz' tur). Mišel' Marteji om nügüdläine prezident, sai 67,57%, nece hänen ühtenz' strok om.

Administrativiž-territorialine jagandRedaktiruida

   Kacu kirjutuz: Haitin administrativiž-territorialine jagand.

Valdkund alajagase 10 agjaha (departamentha). Agjad alajagadas 42 ümbrikho (fr.: arrondissement), ümbrikod — 140 kommunha.

EläjadRedaktiruida

Haitiš elädas haitilaižed.

Valdkundan toižed sured lidnad (enamba 300 tuh. ristitud vl 2011, surembaspäi penembha): Karrefur, Del'm, Petjonvil' (nene koume lidnad mülüdas pälidnan agjaha), Gonaiv, Kap Aitjen.

IžanduzRedaktiruida

Vl 2009 Haitin päeksport oli erazvuiččed sobad (läz 90%); toine eksport — fruktad, kakao, parfümerižed void, muil, kofe.

HomaičendadRedaktiruida

IrdkosketusedRedaktiruida