Avaita pämenü

Gonduras, täuz' oficialine form — Gondurasan Tazovaldkund (isp.: República de Honduras), om valdkund Keskuzamerikas. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Tegusigal'p.

Gondurasan Tazovaldkund
República de Honduras
 Flag
Flag of Honduras.svg
 Valdkundznam
Coat of arms of Honduras.svg
Pälidn Tegusigal'p
Eläjiden lugu (2014) 8 598 561[1] ristitud
Pind 112 090 km²
Gondurasan Tazovaldkund República de Honduras
Kel' ispanijan
Valdkundan pämez' Huan Orlando Ernandes
Päministr hän-žo
Religii hristanuskond
Valüt Gondurasan lempir (HNL)
Internet-domen .hn
Telefonkod +504
Aigvö UTC-6

EtimologiiRedaktiruida

Valdkundan nimituz ispanijan kelel (Honduras) znamoičeb «süvüded».

IstoriiRedaktiruida

Vl 1821 sügüz'kun 15. päiväl Gonduras tedoti ičeze ripmatomudes Ispanijaspäi.

Vl 2009 sodakukerduz oli valdkundas.

Jäl'gmäine Konstitucii (kahtenz'toštkümnenz') tuli väghe vl 1982 (voziden 1984-2005 vajehtusidenke)[2].

Geografijan andmusedRedaktiruida

 
Gondurasan topografine kart.

Gonduras om mavaldkundröunoiš Nikaraguanke suvipäivnouzmas (röunan piduz — 940 km), Sal'vadoranke suvipäivlaskmas (391 km) da Gvatemalanke päivlaskmas (244 km). Ühthine röun kuivmadme — 1575 km. Valdkundan pohjoižed randad lainištab Atlantižen valdmeren Kariban meri (randanpird — 669 km), suvižed randad lainištab Tün' valdmeri (Fonsekan laht, 163 km). Ühthine randanpird om 832 km.

Gondurasan territorijan tobj pala om mägišt. Kaikiš korktemb čokkoim om Serro Las Minas-mägi, 2870 m valdmeren pindan päl. Pened manrehkaidused oma paksud. Kaikiš znamasižembad joged oma Ulua, Patuk da Aguan.

Randišton klimat om tropine passatine, mägištol om ven klimat. Kaikuččen kun kesklämuz om +22...+26°C randištol, mägištol kesklämuz vajehtab znamasižemb voden aigan (+10...+22°C). Paneb sadegid 3000 mm keskmäras, enamba kaiked — Kariban mererandpolel, pohjoiž- da päivnouzmpautkil. Vihmsezon man südäimes da suves om semendkul-redukul, a Tünen valdmererandištol — sügüz'kul-vilukul. Kovad tulleid oma paksud.

Londuseližed pävarad oma kuld, hobed, vas'kkivend, hahktin, cink, antimonii, raudkivend, kivihil'; toižed oma mec, gidroenergii, kala.

TobmuzRedaktiruida

 
Prezidentan pert'kulu Tegusigal'pas.

Gonduras om unitarine konstitucine prezidentine tazovaldkund kaks'partijaližen sistemanke.

Valdkundan pämez' om prezident (rahvaz valičeb händast 4 vodeks, toižen strokun voimuseta), hän-žo om ohjastusen pämez' da armijan päkäsknik. Ministrad da koume varaprezidentad oma abuiš prezidental.

Parlament om üks'kodine Nacionaline Kongress (isp. Congreso Nacional), sen 128 ühtnijoid (diputados) mugažo rahvaz valičeb 4 vodeks.

Ülembaine Käskuzkund om käskuzkundaline tobmuz, se kogoneb 9 sudijad da 7 varasudijad.

Gondurasan päjärgvaličendad oliba vl 2013 kül'mkun 24. päiväl. Vs 2014 vilukun 27. päiväspäi nügüdläine Huan Orlando Ernandes-prezident tuli radho (sai 36,89%).

Administrativiž-territorialine jagandRedaktiruida

   Kacu kirjutuz: Gondurasan administrativiž-territorialine jagand.

Gonduras alajagase 18 departamentha (isp. departamento) da uhthe pälidnan ümbrikho. Departamentad alajagase municipalitetha (vl 2008 niid oli 285) (isp. municipio).

EläjadRedaktiruida

Gondurasas elädas gondurasalaižed.

Gondurasan toižed sured lidnad (enamba 100 tuh. ristitud vl 2010, surembaspäi penembha): San Pedro Sul, Čolom, La Seib, El' Progreso. Vl 2010 kaik oli 32 lidnad enamba 10 tuh. ristitištonke.

IžanduzRedaktiruida

Vn 2012 Gondurasan päeksport oli erazvuiččed sobad (40%), kofe (10%), počtmarkad (6%); toine eksport — elektroveimed (sidä kesken optižkabeläd), bananad, pal'mvoi, sigarad, kivivoin gazad, muil, kuld.

HomaičendadRedaktiruida

IrdkosketusedRedaktiruida