Soi
Soi
Sojan kazvatand Mississipi-jogen randpolel, Illinois-štat, AÜV
Tedoklassifikacii
Valdkund: Kazmused
Palakund: Änikkazmused (Magnoliophyta)
Klass: Kaksidülehtesižed (Dicotyledones)
Kund: Bobänikoižed (Fabales)
Sugukund: Bobanvuiččed (Fabaceae)
Heim: Soi (heim) (Glycine)
Erik: Soi
Latinankel'ne nimi
Glycine max (L.) Merr., 1917

Wikispecies-logo.svg
Sistematik
Vikierikoiš

Commons-logo.svg
Kuvad
Vikiaitas

ITIS 26716
NCBI 3847

Soi vai Kul'tursoi (latin.: Glycine max) om üks'vozne heinäsine kazmuz Bobanvuiččed-sugukundaspäi. Tarbhaine kul'turkazmuz, kazvatadas kaikil kontinentil.

AugotižlibundRedaktiruida

Kul'turine soi libui Suvipäivnouzmaižes Azijaspäi läz 5 tuhad vozid tagaz, ezmäižed ozutesed oma löutud Kitain territorijal. Kazmusen levitadud evropan keliš nimituz libub soipainatosen japonan nimitusespäi (japon.: 醤油 šöju).

Kazvatadas genetižikš modificiruidud sojad RR-tundusenke (angl.: Roundup Ready «vaumiž kaiked vaste») vspäi 1995, se om sätud «Monsanto»-kompanijal (AÜV). RR-kazmused oma sintetazan enolpiruvilšikimatfosfat-genanke (EPSP synthase) mahusen latin.: Agrobacterium sp. strain CP4-bakterijaspäi. Gen om todud genjuraižimen abul, se kändi kazmust seižujaks glifosat-gerbicidad vaste (sen torguindmark om «Roundup»), kävutadas gerbicidad heitmaha rujoheinid.

ÜmbrikirjutandRedaktiruida

Kul'tursojan seikh oleleb hoik vai sanged, höunhekaz vai pall'az. Seikhen piduz om 15 santimetraspäi kahthe metrhasai da sen enamba. Sojan lehtesed oma koumepalaižed, harvoin viž-, seičeme- i ühesapalaižed. Äniklehtesiden muju voib olda ruskedsinižen ližamujun vai vauged.

Plod om paug 4..6 sm pitte. Mülütab 2..3 sement tobjimalaz.

Mail'man kazvatandRedaktiruida

Mail'man tehmine oli 352,6 mln tonnoid vl 2017, sidä kesken (enamba 10 mln t) AÜV — 119,5, Brazilii — 114,5, Argentin — 54,9, Kitai — 13,1, Indii — 10,9, Paragvai — 10,4.[1]

Ottas sojan semnid pauguišpäi torhudeks vaumičemha erazvuiččid söndtavaroid. Vauktušiden i toižiden arvokahiden komponentoiden znamasine südäiolend laskeb kävutada sojad lihan i maidproduktoiden vegetarianižeks i allergijatomaks vajehtimeks.

HomaičendadRedaktiruida

  1. Crops (Villänkul'turad da bobanvuiččed) // Food and Agriculture Organization Corporate Statistical Database (FAOSTAT). — Fao.org. (angl.)


  Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.