Avaita pämenü

Beliz (angl.: Belize [bɛˈliːz]) om valdkund Keskuzamerikas, Kariban meren randištol. Edel 1973 vot nimitihe Belizad Britanijan Gonduras:aks. Sen pälidn om Bel'mopan.

Beliz
Belize
 Flag
Flag of Belize.svg
 Valdkundznam
Coat of arms of Belize.svg
Pälidn Bel'mopan
Eläjiden lugu (2018) 385 854[1] ristitud
Pind 22 966[1] km²
Beliz Belize
Kel' anglijan
Valdkundan pämez' Elizavet Toine
Päministr Din Barrou
Religii hristanuskond, ateizm
Valüt belizan dollar (BZD)
Internet-domen .bz
Telefonkod +501
Aigvö UTC−6
Disambig gray.svg Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna.

IstoriiRedaktiruida

Vn 1981 sügüz'kun 21. päiväl Beliz tedištoiti ripmatomudes Sures Britanijaspäi. Vahvištihe Belizan Konstitucijad sil-žo päiväl[2], sid' vajehtihe sidä vähäižel, jäl'gmäižen kerdan — vl 2010.

Geografijan andmusedRedaktiruida

 
Belizan topografine kart.

Beliz om röunoiš Gvatemalanke päivlaskmas (röunan piduz — 266 km) da Meksikanke pohjoižes (250 km). Ühthine röunoiden piduz om 516 km. Bar'jerrif vedase 30 kilometras randištolpäi pidust' sidä 322 km pitte (kahtenz' surtte mail'mas), i edemba merhe om severz'-se järedoid sarid.

Belizan päivnouzmaižed randad lainištab Atlantižen valdmeren Kariban meri. Randanpird om 386 km (sarita da rifita).

Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Doilz Delait-mägenoc (sana sanha «Doilan sur' ihastuz») Maija-mägiš, 1124 m kortte valdmeren pindan päl. Znamasižed joged oma Beliz i Rio Ondo.

Klimat om tropine passatine. Pohjoižpäivnouzmaine passat tob äi sadegid, niiden mülünd sureneb man pohjoižespäi (1300 mm vodes) suvhe (3500 mm). Vihmoiden sezon vedase semendkuspäi heinkuhusai. Lämuden keskmäine norm om +26 C°.

Londuseližed pävarad oma kivivoi da mecad.

Politine sistemRedaktiruida

 
Belizan parlament Bel'mopanas.

Ohjandusen form om unitarine konstitucine parlamentine monarhii. Valdkundan pämez' om Suren Britanijan Elizavet Toine-kunigaznaine, hän kandab «Belizan kunigaznaine»-arvnimen. Hänen ezitai om sijaline pämez', radnikuz nimitase jenaral-gubernatoraks, vn 1993 kül'mkuspäi — Kolvill Jang. Päministr om vägestunuden partijan lider valičendoiden satusiden mödhe, ned oleskeldas kerdan vides vodes.

Belizan parlament, Nacionaline Suim (angl. National Assembly), om kaks'kodine. Üläkodi om Senat (angl. Senate), se mülütab 13 ühtnijad, pandas heid jenaral-gubernatoral videks vodeks kundusen da partijoiden nevondan mödhe. Alakodi om Ezitajiden Kodi (angl. House of Representatives), heid om 31 ristitud, kaik rahvaz valičeb heid videks vodeks.

Parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2015 4. päiväl kül'mkud. Din Barrou radab päministran vs 2008 uhokun 8. päiväspäi.

Administrativiž-territorialine jagandRedaktiruida

   Kacu kirjutuz: Belizan administrativiž-territorialine jagand.

Beliz jagase kudeks ümbrikoks (angl.: district), ned alajagasoiš 31 valičemižümbrikho (angl. constituency).

EläjadRedaktiruida

Belizas elädas belizalaižed. Vl 2014 valdkundan eläjiden lugu oli 340 844 ristitud.

Belizan kaikiš surembad lidnad (enamba 15 tuh. ristituid vn 2010 rahvahanlugemižen mödhe[3], surembaspäi penembha): Beliz, San Ignasio.

IžanduzRedaktiruida

Belizan päeksport om kivivoi, bananad, fruktsüdäiveded, rogosine sahar; toine eksport — sobad, kala, pumaterialad.

HomaičendadRedaktiruida

IrdkosketusedRedaktiruida