Beliz
Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna.
Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat Beliz (angl.: Belize) om valdkund Keskuzamerikas, Kariban meren randištol. Edel 1973 vot Belizad nimitihe Britanijan Gonduras:aks. Sen pälidn om Bel'mopan.
Flag
|
Valdkundznam
|
| Pälidn | Bel'mopan |
| Eläjiden lugu (2014) | 340 844[1] ristitud |
| Pind | 22 966[1] km² |
| |
| Kel' | anglijan |
| Valdkundan pämez' | Elizavet Toine |
| Päministr | Din Barrou |
| Religii | hristanuskond, ateizm |
| Valüt | belizan dollar (BZD) |
| Internet-domen | .bz |
| Telefonkod | +501 |
| Aigvö | UTC-6 |
Südäiolend
IstoriiRedaktiruida
Vl 1981 sügüz'kun 21. päiväl Beliz tedoti ripmatomudes Suren Britanijaspäi. Belizan Konstitucijad vahvištihe sil-žo päiväl [2], sid' sidä vajehtihe vähäižel, jäl'gmäižen kerdan — vl 2010.
Geografijan andmusedRedaktiruida
Beliz om röunoiš Gvatemalanke päivlaskmas (röunan piduz — 266 km) da Meksikanke pohjoižes (250 km). Ühthine röunoiden piduz om 516 km. Bar'jerrif vedase 30 kilometras randištolpäi pidust' sidä 322 km pitte (toine surtte mail'mas), a edemba merhe om severz' järedoid sarid.
Belizan päivnouzmaižed randad lainištab Atlantižen valdmeren Kariban meri. Randanpird om 386 km (sarita da rifita).
Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Doilz Delait-mägenoc (sana sanha «Doilan sur' ihastuz») Maija-mägiš, 1124 m valdmeren pindan päl. Znamasižed joged oma Beliz da Rio Ondo.
Klimat om tropine passatine. Pohjoižpäivnouzmaine passat tob äi sadegid, niiden mülü sureneb man pohjoižespäi (1300 mm vodes) suvhe (3500 mm). Vihmoiden sezon vedase semendkuspäi heinkuhusai. Lämuden kesknorm om +26°C.
Politine sistemRedaktiruida
Ohjandusen form om unitarine konstitucine parlamentine monarhii.
Valdkundan pämez' om Suren Britanijan Elizavet Toine-kunigaznaine, hän kandab «Belizan kunigaznaine»-arvnimen. Hänen ezitai om sijaline pämez', jenaral-gubernator (nügüd'aigan (vl 2014) — Kolvill Jang). Päministr om vägestunuden partijan lider valičendoiden satusiden mödhe, ned oleskeldas kerdan 5 vodes.
Belizan parlament, Nacionaline Suim (angl. National Assembly), om kaks'kodine. Üläkodi om Senat (angl. Senate), se mülüb 12 ühtnijad (pandas jenaral-gubernatoral 5 vodeks kundusen da partijoiden nevondan mödhe). Alakodi om Ezitajiden Kodi (angl. House of Representatives), heid om 31 ristitud, kaik rahvaz valičeb heid 5 vodeks.
Administrativiž-territorialine jagandRedaktiruida
Kacu kirjutuz: Belizan administrativiž-territorialine jagand.
Beliz jagase 6 ümbrikho (angl. district), ned alajagase 31 valičemižümbrikho (angl. constituency).
EläjadRedaktiruida
Belizas elädas belizalaižed.
Belizan kaikiš surembad lidnad (enamba 15 tuh. ristituid vn 2010 rahvahanlugemižen mödhe[3], surembaspäi penembha): Beliz, San Ignasio.
IžanduzRedaktiruida
Belizan päeksport om kivivoi, bananad, fruktsüdäiveded, rogosine sahar; toine eksport — sobad, kala, pumaterialad.
HomaičendadRedaktiruida
IrdkosketusedRedaktiruida
| Beliz Vikiaitas |
