San Diego (mugažo anglijan i ispanijan kelil, angl. virkand [ˌsæn diˈeɪɡoʊ], isp. [san ˈdjeɣo]) om AÜV:oiden kahesanz' surtte lidn, seižub Tünen valdmeren randal. Se sijadase Kalifornii-štatan suves, Meksikan valdkundröunanno, štatan kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe, om San Diego-ümbrikon administrativižeks keskuseks.

San Diego
San Diego (angl., isp.)
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad
Eläjiden lugu (2020) 1,386,932 ristitud
Pind 964,56 km²
San Diego San Diego (angl., isp.)
Pämez' Todd Gloria
(tal'vku 2020—,
Todd Gloria)
Telefonkod +1 619, +1 858
Aigvö tal'vel UTC−8,
kezal UTC−7


San Diegon transportkart ezilidnoidenke (2011)

Istorii

vajehta

Eländpunktan aluz om pandud vn 1769 16. päiväl heinkud. Se sai lidnan oficiališt statusad vn 1850 keväz'kul.

San Diego om AÜV:oiden sodamerilaivišton päbazaks Tünen valdmeren randištol, laivankohendusen keskuz. Qualcomm-korporacijan päfater, Nokia-, Kyocera- i LG Electronics-kompanijoiden ezitaikundad sijadasoiš San Diegos.

Geografijan andmused

vajehta

Lidn sijadase ühtennimižen süvän merilahten randal (nimitadud vl 1602), 0..485 m korktusil, 19 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Lidnan ühthine pind om 964,56 nellikkilometrad, sidä kesken vezi otab kahesandest (120,54 km²). Om konurbacijas Tihuan-lidnanke (läz kaht millionad eläjid, Meksik).

Klimat om subtropine kuiv. Voden keskmäine lämuz om +18,2 C°, kezakun-redukun +19,6..+22,4 C°, tal'vkun-uhokun +14,4..+15 C°. Ekstremumad oma −3,9 C° (viluku) i +43,9 C° (sügüz'ku). Kezaaigan minimum om +10 C° (kezaku, sügüz'ku), tal'vaigan maksimum om +33 C° (uhoku). Paneb sadegid 249 mm vodes, enamba vilukus-uhokus (50..56 mm kus), kuiv sezon oleskeleb semendkus-sügüz'kus (11 mm pordos). Voib olda haloid vilukus vaiše. Keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 63..64 procentaspäi tal'vel 74..75 procenthasai kezal.

Eläjad

vajehta

Vn 2010 AÜV:oiden rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 1 307 402 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Läz 3,1 millionad ristituid elädas San Diegon lidnaglomeracijas (2020, 15nz' surtte valdkundas).

Kalifornijan universitetan aluzkund radab lidnas.

Edeline lidnan pämez' om Kevin Folkoner (keväz'ku 2014 — tal'vku 2020, Kevin Faulconer).

 
Saumanvuiččen Koronado-sildan aerofoto (2012)

Transport

vajehta

Avtobusad, kiruhtramvai, taksid i velosipedad oma kundaližeks transportaks.

Rahvahidenkeskeine soda- da civiline San Diegon lendimport[1] (angl.: San Diego International Airport, SAN / KSAN, 22 mln passažiroid vl 2022) radab vides kilometras lodeheze lidnan bizneskeskusespäi. Tehtas reisid AÜV:oiden äjihe lidnoihe, Kanadan i Meksikan järedoihe lidnoihe, Londonha, Münhenha, Tokioho.

Sebruzlidnad

vajehta

Homaičendad

vajehta
  1. San Diegon rahvahidenkeskeižen lendimportan sait (san.org). (ven.)

Irdkosketused

vajehta



AÜV:oiden järedad lidnad
Enamba 3 mln. eläjid Los Andželes | Nju Jork
1—3 mln. eläjid Čikago | Dallas | Filadel'fii | Finiks | Hjuston | San Antonio | San Diego | San Hose
750 tuh. eläjid — 1 mln. Džeksonvill | Fort Uert | Indianapolis | Kolumbus | Ostin | San Francisko | Šarlott
Enamba 500 tuh. eläjid Al'bukerke | Baltimor | Boston | Denver | Detroit | El' Paso | Fresno | Las Vegas | Luisvill | Memfis | Miluoki | Našvill | Oklahoma Siti | Portlend | Sakramento | Sietl | Tuson | Vašington