Avaita pämenü

Sent Kits da Nevis, täuz' oficialine form — Sent Kitsan da Nevisan Federacii (angl.: Federation of Saint Kitts and Nevis vai Federation of Saint Christopher and Nevis), om sar'hine valdkund Kariban meren päivnouzmpoles. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Baster.

Sent Kitsan da Nevisan Federacii
Federation of Saint Kitts and Nevis
 Flag
Flag of Saint Kitts and Nevis.svg
 Valdkundznam
Coat of arms of Saint Kitts and Nevis (variant).svg
Pälidn Baster
Eläjiden lugu (2018) 53 094[1] ristitud
Pind 261 km²
Sent Kitsan da Nevisan Federacii Federation of Saint Kitts and Nevis
Kel' anglijan
Valdkundan pämez' Elizavet Toine
Päministr Timoti Harris
Religii hristanuskond
Valüt päivnouzmkariban dollar (XCD)
Internet-domen .kn
Telefonkod +1-869
Aigvö UTC−4

Sent Kitsan da Nevisan Federacii om kaikiš penemb Amerikan da Päivlaskmaižen mapoliškon valdkund ičeze pindan dai ristitišton mödhe.

IstoriiRedaktiruida

Vn 1983 19. päiväl sügüz'kud Sent Kits da Nevis tedištoiti ičeze ripmatomudes Sures Britanijaspäi.

Geografijan andmusedRedaktiruida

 
Sent Kitsan da Nevisan kart.

Sent Kits da Nevis sijadase kahtel sarel vulkaniženke augotižlibundanke — Sent Kits i Nevis. Valdkundan pind om 261 km², sidä kesken Sent Kits — 168 km², Nevis — 93 km². Narrouz-sal'm erigoitab sarid toine toižespäi, se om 3 km levette. Korallrifad ümbärtas muugotid sarid.

Valdkund om meriröunoiš Sen Bartel'minke (Francijan merentagaine territorii) pohjoižpoles, Antiguanke da Barbudanke päivnouzmpoles, Montserratanke suvipäivnouzmpoles (Suren Britanijan merentagaine territorii), Sint Estatiusanke (Alamaiden merentagaine territorii) lodehes. Ühthine randanpird om 135 km. Ei ole röunoid madme.

Kaikiš korktemb čokkoim om sambnu Ljamuig-vulkan (1156 m ü.m.t.) Sent Kits-sarel. Nevis-saren kaikiš korktemb čokkoim om ühtennimižen Nevis-vulkanan pä (985 m). Tropine mec otab valdkundan territorijan kudendest.

Klimat om tropine passatine, neps da räk. Kun keskmäine lämuz om +26 C°. Paneb sadegid 1500 mm (alangištoil) da 3700 mm (mägil), tazomäras vodes ümbri.

Londuseližed varad oma kala, väghine mahuz, keitandsol, letked, gravii, kived.

TobmuzRedaktiruida

 
Sent Kitsan da Nevisan valdkundan tobmuden pert' Basteras.

Ohjandusen form om parlamentine monarhii, federacii parlamentiženke demokratijanke konstitucižen monarhan ohjandusen al, äjiden partijoiden sistemanke. Valdkundan pämez' om Suren Britanijan Elizavet Toine-kunigaznaine, hän paneb radnikusele jenaral-gubernatorad. Jenaral-gubernator paneb ministrid päministran nevondan mödhe. Parlamentan ezipartijan lider kändase päministraks.

Federaline parlament om üks'kodine Nacionaline Suim (angl.: National Assembly) 15 ühtnijanke, sidä kesken 11 — kaik rahvaz valičeb, 3 — jenaral-gubernator paneb, 1 — enzne valdkundmez'. Heiden valdatusiden strok om viž vot. Sen ližaks ičeze parlament om Nevis-sarel 8 ühtnijanke.

Parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed pävaličendad oliba vn 2015 16. päiväl uhokud. Timoti Harris radab päministran vs 2015 uhokun 18. päiväspäi.

Administrativiž-territorialine jagandRedaktiruida

   Kacu kirjutuz: Sent Kitsan da Nevisan administrativiž-territorialine jagand.

Sent Kits da Nevis jagase 14 tulendaks (angl.: parish). Niišpäi 9 oma Sent Kitsal da 5 — Nevisal.

EläjadRedaktiruida

Sent Kitsas da Nevisas elädas kitsalaižed i nevisalaižed. Vn 2015 heinkus valdkundan ristitišt oli 51 936 eläjad.

Augotižlibundan mödhe (2001): afrikalaižed — 92,5%, segoitadud augotižlibundanke — 3,0%, evropalaižed — 2,1%, indijalaižed — 1,5%, toiženke augotižlibundanke — 0,6%, märhapanendata — 0,3%.

Toižed lidnad enamba 1 tuh. ristitištonke oma Sendi Point Taun (kahtenz' surtte pälidnan jäl'ghe) i Sent Pol Kapister Sent Kits-sarel, mugažo Čarlstaun, se om kaikiš järedamb Nevis-sarel.

IžanduzRedaktiruida

Turizm, elektrotehnine tegimišt, madaliden valdkundmaksoiden zon da maižanduz (saharrogon da puvillan kazvatuz) oma Sent Kitsan da Nevisan ekonomikan päsarakod.

Vl 2010 eksport valdkundaspäi oli radiopalad (23%), radiooigendimed (20%), palad elektrolikutimiden täht (15%), toine elektroladimišt (15%); toine eksport — pened punolendimed (4%, 2 tonnad penemb jügutoitmižvoindanke), ehtatimed (3%), olud da alkogoližed jomad (3%). AÜV oma pätorguindühtnijaks (eksportan dai importan läz pol't).

HomaičendadRedaktiruida

IrdkosketusedRedaktiruida