Dallas
Dallas (mugažo anglijan [ˈdæləs] da ispanijan kelil, lühendused: Big D, D-town) om AÜV:oiden lidn-millioner suvižes Tehas-štatas, sen kaikiš suremb lidn ičeze ezilidnoidenke. Om konurbacijas Fort Uert- i Arlington-lidnoidenke.
Lidnanznam![]() |
Flag![]() |
Valdkund | Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad |
Eläjiden lugu (2020) | 1,304,379 ristitud |
Pind | 999,2 km² |
![]() | |
Pämez' | Erik Džonson (kezaku 2019—, Eric Johnson) |
Telefonkod | +1−214, 469, 972, 682, 817 |
Aigvö | tal'vel UTC−6, kezal UTC−5 |
Lidn om rahaazjoiden da telekommunikacijoiden keskuz, transporttesol'm, mugažo atomenergijan tedoidusiden keskuz.
Istorii vajehta
Vl 1841 Džon Nili Brajan pani lidnan alust. Dallas-žilo sai lidnan statusad vl 1871.
Vl 1958 Džek Kilbi tegi melel mikrosheman Dallasas. Vl 1963 kül'mkun 22. päiväl AÜV:oiden Džon Kennedi-prezident oli riktud tuikutimen ambundal neciš lidnas.
Texas Instruments, 7-Eleven da Pizza Hut mail'man kompanijoiden päfaterad sijadasoiš lidnas, ExxonMobil — päivlaskmaižes Irving-ezilidnas. Suren Dallasan kogosüdäiprodukt om 448 bln US$ (vl 2013, kudenz' sija valdkundas).
Geografijan andmused vajehta
Lidn sijadase štatan pohjoižpäivnouzmas, tazangištol, Triniti-jogen molembil randoil, 130 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Dallasan ühthine pind om 999,2 km², sidä kesken kuivma 879,56 km², vezi otab 113,6 nellikkilometrad.
Klimat om subtropine neps, kezal om upar'. Sikš ku vilu il'm Kanadaspäi ainastase Dallasan rajonas lämän il'manke Meksikan lahtespäi, ka tulleipörtked oleldas paksus dai tal'vel sä oleskeleb erazvuiččikš — voib olda −15 C° vai +30 C°, ika tal'v om pehmed tobjimalaz. Voden keskmäine lämuz om +20 C°, kezakun-sügüz'kun +26,7..+30,7 C°, tal'vkun-uhokun +8,8..+11,1 C°. Ekstremumad oma −19 C° (viluku) i +44 C° (kezaku-eloku). Kezaaigan minimum om +12 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +35 C° (uhoku). Ei olele haloid semendkus i sügüz'kus. Paneb sadegid 999 mm vodes, enamba semendkus (116 mm) i redukus (122 mm), vähemba heinkus-elokus (59..65 mm kus) i vilukus (66 mm). Läz ei olele lunt. Keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 60..70 % röunoiš voden aigan.
Dallas jagase rajonikš (angl.: area), lidnanlaptoikš (neighborhood) da kundoikš (community).
Eläjad vajehta
Vl 2016 lidnan eläjiden lugu oli 1 317 929 ristitud, vl 2018 — 1 345 047 ristitud, se ristitišt oli kaikiš suremb. Lidnan aglomeracii otab nelländen sijan AÜV:oiš ristitišton lugun mödhe (7,6 mln vl 2020, 6,9 mln vl 2014).
Edeline lidnan pämez' (mer) om Maik Roulinz (Mike Rawlings, kezaku 2011 — kezaku 2019).
Transport vajehta
Avtobusad, kebn metro vspäi 1996 (angl.: DART Light Rail, vl 2023 om nell' jonod, 65 stancijad, 150 km raudted) i sidodud sihe lidnelektrojonusen jono (10 stancijad, 56 km raudted) oma kundaližeks transportaks lidnas.
Rahvahidenkeskeine civiline Dallas / Fort Uert-lendimport[1] (DFW / KDFW, 73,3 mln passažiroid vl 2022, 1 mln tonnoid jüguid vl 2021) sijadase 25 km lodeheze lidnan keskuzpalaspäi. Se om štatan i erasti mail'man (oz., vl 2021) kaikiš suremb lendimport.
Homaičendad vajehta
Irdkosketused vajehta
Dallas Vikiaitas |
AÜV:oiden järedad lidnad | |||
Enamba 3 mln. eläjid | Los Andželes | Nju Jork | ||
1—3 mln. eläjid | Čikago | Dallas | Filadel'fii | Finiks | Hjuston | San Antonio | San Diego | San Hose | ||
750 tuh. eläjid — 1 mln. | Džeksonvill | Fort Uert | Indianapolis | Kolumbus | Ostin | San Francisko | Šarlott | ||
Enamba 500 tuh. eläjid | Al'bukerke | Baltimor | Boston | Denver | Detroit | El' Paso | Fresno | Las Vegas | Luisvill | Memfis | Miluoki | Našvill | Oklahoma Siti | Portlend | Sakramento | Sietl | Tuson | Vašington | ||