Meksik

Meksik (isp.: México [ˈmexiko], nauatl': Mēxihco), oficialižikš — Meksikan Ühtenzoittud Valdkundad (isp.: Estados Unidos Mexicanos [esˈtaðos uˈniðos mexiˈkanos], nauatl': Mēxihcatl Tlacetilīlli Tlahtohcāyōtl), om valdkund Pohjoižamerikan suves. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Mehiko.

Meksikan Ühtenzoittud Valdkundad
Estados Unidos Mexicanos

Flag	Valdkundznam
Pälidn	Mehiko
Eläjiden lugu (2018)	125,959,205 ristitud
Pind	1,964,375 km²
Kel'	ispanijan
Valdkundan pämez'	Klaudia Šeinbaum
Päministr	ei ole olmas
Religii	hristanuskond
Valüt	meksikan peso (MXN)
Internet-domen	.mx
Telefonkod	+52
Aigvö	tal'vel UTC−8..−6 kezal UTC−7..−5

Istorii

Vn 1810 16. päiväl sügüz'kud Meksik tedištoiti ripmatomudes Ispanijaspäi. Zavottihe sodad ripmatomudes, i vl 1821 Ispanii allekirjuti Kordovan kožundkirjutest i tundišti Meksikan ripmatomut. Vll 1846−1848 AÜV okkupirui valdkundan tobmad palad Mehiko-pälidnanke, sen jäl'ghe Meksik kadoti territorijan enamba pol't — AÜV:oiden nügüdläižed Kalifornii, Nju-Meksiko i toižiden štatoiden palad.

Valdkundan ezmäine Konstitucii oli väges vspäi 1814. Nügüdläine üks'toštkümnenz' lugul Konstitucii om vahvištadud vl 1917, vajehtihe sidä läz joga vodel, vn 2018 versii om väges.

Geografijan andmused

Meksikan reljefan kart

Meksik röunatab AÜV:oidenke pohjoižes (mavaldkundröunan piduz om 3155 km), Belizanke (276 km) da Gvatemalanke (958 km) suvipäivnouzmas. Ühthine röunoiden piduz — 4389 km. Valdkundan päivlaskmaižed randad lainištab Tünen valdmeren Kalifornijan laht, päivnouzmrandad — Kariban meren Meksikan laht. Ühthine randanpird om 9330 km.

Klimat om subtropine da tropine, kuiv valdkundan tobjas palas (300..600 mm vodes).

Kaks' mägisel'gad ristikoitas Meksikan territorijad pohjoižespäi suvhe: Sjerra Madre Päivnouzmaine i Päivlaskmaine, ned oma AÜV:oiden Kall'oikahiden mägiden jätktandaks.

Londuseližed pävarad oma kivivoi, hobed, kuld, vas'k, cink, hahktin, londuseline gaz; toižed varad — mec (otab man koumandest).

Politine sistem

Meksikan parlamentan alakodin käskusenandai San Lázaro-pert'kulu Mehikos vl 2008

Ohjandusen form om federativine konstitucine prezidentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident (isp.: Presidente). Hänen valdatusiden strok om kuz' vot, toižen strokun voimuseta. Prezident om ohjastusen-ki pämez', paneb ministrišton (isp. Gabinete Legal) ühtnijoid radnikusile.

Meksikan parlament om kaks'kodine Generaline Kongress (isp.: Congreso de la Unión vai Congreso General de los Estados Unidos Mexicanos). Üläkodi om Senat (isp.: Senado de la República, täuz' oficialine nimituz Cámara de Senadores del H. Congreso de la Unión) 128 ristitunke, kudambid valitas kudeks vodeks, voib valitas kahtišti. Alakodi om Deputatoiden Kodi (isp.: Cámara de Diputados), 500 ristitud valdatusiden strokunke koume vot, üks' partii ei voi otta enamba mi 300 sijad.

Valitihe prezidentad i parlamentan kodiden ühtnijoid jäl'gmäižen kerdan üleižil järgenduseližil valičendoil (2. kezaku 2024, 66. kucund). Nügüdläine prezident om Klaudia Šeinbaum (Claudia Sheinbaum, sai 61,18 % änid), tuleb radho vn 2024 1. päiväspäi redukud. Edeline prezident om Andres Manuel' Lopes Obrador (Andrés Manuel López Obrador, sai 52,96 % änid, 1. tal'vku 2018 — 30. sügüz'ku 2024).

Administrativiž-territorialine jagand

   Kacu kirjutuz: Meksikan administrativiž-territorialine jagand.

Administrativiž-territorialižikš Meksik jagase 31 valdkundaks (štataks, isp.: estados) da ühteks federaližeks ümbrikoks (isp.: Distrito Federal) — Mehiko-pälidn. Kaik nened regionad nimitadas federaližikš ühtnikoikš (isp.: Entidades federativas).

Eläjad

Meksikas elädas meksikalaižed, valdkund ei keradand andmusid etnosan mödhe rahvahanlugemižen aigan. Vl 2013 valdkundan eläjiden lugu oli 118,395,054 ristitud. Kaikiš suremb valdkundan ristitišt om nügüd'.

Eläjad kodikelen mödhe (2005): vaiše ispanijan kel' — 92,7 %, ispanine i igähižen rahvahan kel' — 5,7 %, vaiše igähižen rahvahan kel' — 0,8 %, märhapanendata — 0,8 %.

Uskondan mödhe (2010): riman katolikad — 82,7 %, vižkümnenden päivän jumalankodikund — 1,6 %, Jehovan tundištajad — 1,4 %, toižed evangeližed jumalankodikundad — 5,0 %, toižed uskojad — 1,9 %, religijatomad — 4,7 %, märhapanendata — 2,7 %.

Valdkundas om kümne lidnad-millionerad: Mehiko, Gvadalahar, Monterrei, Puebl, Ekatepek, Tihuan, Leon, Sjudad Huares, Nesaual'kojotl', Sapopan. Lidnalaižiden pala om 80,7 % (2020).

Ižanduz

Meksik om oigetud eksportha industrialiž-agrarine šingotai ma. Ižanduz om 12. surtte mail'mas (ostmižmahtusen paritetan-ki mödhe), sen päsarakod oma kaivuztegimišt, metallurgii, mašinansauvomine, himine i kivivoihimine, puvillanümbriradai, sömtegimišt. Valdkundmaksoiden madal tazopind harakterizuib Meksikan ižandust, kogosüdäiproduktan 16,7 % vl 2021. Hüvä makroekonomine stabiližuz abutab eläda krizisoiš läbi.

Kogosüdäiproduktan palad (vn 2017 andmused): maižanduz 3,6 %, tegimišt 31,9 %, holitišiden sfer 64,5 %. Radnikoiden järgenduz sektoroidme vl 2011: maižanduz 13,4 %, tegimišt 24,1 %, holitišiden sfer 61,9 %.

Valdkund mülüb sätud vll 1994−2008 Pohjoižamerikan joudjaližen torguindan zonha, sen rezul'tataks irdpol'ne torguind AÜV:oidenke i Kanadanke ližadui äi kerdoid. Meksikan päeksport om avtod, jüguavtod, traktorad da likkuimiden varapalad (17 %), televizorad da radiooigendimed (14 %), kivivoi (11 %); toine eksport — digitaližed ladimed oigendamha andmusid (4 %), elektroveimed da elektroavtomatad (4 %), fruktad da maplodud (3 %), sobad (3 %), kuld (2 %), medicinine instrument (2 %), ištmed (1 %), vilugoitimed (1 %). Vl 2011 importiruihe enamba kaiked tömašinoid, avtoid, aviacijad i elektronikad. Päine torguindpartnör om AÜV: eksportan 71 % läksi sihe, importan 57 % tuli sišpäi vl 2011; toine om Kanad (6,5 % i 9 % sil-žo vodel).

Irdkosketused

• Meksikan parlamentan üläkodin oficialine sait (senado.gob.mx). (isp.)
• Meksikan parlamentan alakodin oficialine sait (diputados.gob.mx). (isp.)
• Meksikan ohjastusen da prezidentan oficialine sait (gob.mx). (isp.)