Avaita pämenü

Meksik (isp.: México), oficialižikš — Meksikan Ühtenzoittud Valdkundad[2] (isp.: Estados Unidos Mexicanos), om valdkund Pohjoižamerikan suves. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Mehiko.

Meksikan Ühtenzoittud Valdkundad
Estados Unidos Mexicanos
 Flag
Flag of Mexico.svg
 Valdkundznam
Coat of arms of Mexico.svg
Pälidn Mehiko
Eläjiden lugu (2018) 125 959 205[1] ristitud
Pind 1 964 375 km²
Meksikan Ühtenzoittud Valdkundad Estados Unidos Mexicanos
Kel' ispanijan
Valdkundan pämez' Andres Manuel' Lopes Obrador
Päministr ei ole olmas
Religii hristanuskond
Valüt meksikan peso (MXN)
Internet-domen .mx
Telefonkod +52
Aigvö tal'vel UTC−8..−6
kezal UTC−7..−5

Südäiolend

IstoriiRedaktiruida

Vn 1810 16. päiväl sügüz'kud Meksik tedištoiti ripmatomudes Ispanijaspäi. Zavottihe sodad ripmatomudes, i vl 1821 Ispanii allekirjuti Kordovan kožundkirjutest i tundišti Meksikan ripmatomut. Vll 1846−1848 AÜV okkupirui valdkundan tobmad palad Mehiko-pälidnanke, sen jäl'ghe Meksik kadoti territorijan enamba pol't — AÜV:oiden nügüdläižed Kalifornii, Nju-Meksiko i toižiden štatoiden palad.

Geografijan andmusedRedaktiruida

 
Meksikan reljefan kart.

Meksik röunatab AÜV:oidenke pohjoižes (mavaldkundröunan piduz — 3155 km), Belizanke (276 km) da Gvatemalanke (958 km) longibokas. Ühthine röunoiden piduz — 4389 km. Valdkundan päivlaskmrandad lainištab Tünen valdmeren Kalifornijan laht, päivnouzmrandad — Kariban meren Meksikan laht. Ühthine randanpird — 9330 km.

Klimat om subtropine da tropine.

Londuseližed pävarad oma kivivoi, hobed, kuld, vas'k, cink, hahktin, londuseline gaz; toižed varad — mec (otab man koumandest).

Politine sistemRedaktiruida

 
Meksikan alakodin käskusenandai San Lázaro-pert'kulu Mehikos.

Ohjandusen form om federativine konstitucine prezidentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident (isp. Presidente). Hänen valdatusiden strok om 6 vot, toižen strokun voimuseta. Prezident om ohjastusen-ki pämez', paneb ministrišton (isp. Gabinete Legal) ühtnijoid radnikusile.

Meksikan parlament om kaks'kodine Generaline Kongress (isp.: Congreso de la Unión vai Congreso General de los Estados Unidos Mexicanos). Üläkodi om Senat (isp.: Senado de la República, täuz' oficialine nimituz Cámara de Senadores del H. Congreso de la Unión) 128 ristitunke, kudambid valitas kudeks vodeks, voib valitas kahtišti. Alakodi om Deputatoiden Kodi (isp.: Cámara de Diputados), 500 ristitud valdatusiden strokunke koume vot, üks' partii ei voi otta enamba mi 300 sijad.

Valitihe prezidentad i parlamentan kodiden ühtnijoid jäl'gmäižen kerdan üleižil järgenduseližil valičendoil (1. heinku 2018, 64. kucund), nügüdläine prezident om Andres Manuel' Lopes Obrador (sai 52,96% änid), tuleb radho vn 2018 1. päiväspäi tal'vkud.

Administrativiž-territorialine jagandRedaktiruida

   Kacu kirjutuz: Meksikan administrativiž-territorialine jagand.

Administrativiž-territorialižikš Meksik jagase 31 valdkundha (štatha, isp.: estados) da ühthe federaližhe ümbrikho (isp.: Distrito Federal) — Mehiko-pälidnha. Kaik nened regionad nimitadas federaližikš ühtnikoikš (isp.: Entidades federativas).

EläjadRedaktiruida

Vl 2013 valdkundan eläjiden lugu oli 118,395,054 ristitud.[3]

Meksikas elädas meksikalaižed, valdkund ei keradand andmusid etnosan mödhe rahvahanlugemižen aigan.

Eläjad kodikelen mödhe (2005): vaiše ispanijan kel' — 92,7%, ispanine i igähižen rahvahan kel' — 5,7%, vaiše igähižen rahvahan kel' — 0,8%, märhapanendata — 0,8%.

Valdkundas om 10 lidnad-millionerad: Mehiko, Gvadalahar, Monterrei, Puebl, Ekatepek, Tihuan, Leon, Sjudad Huares, Nesaual'kojotl', Sapopan.

IžanduzRedaktiruida

Meksikan päeksport om avtod, jüguavtod, traktorad da likkuimiden varapalad (17%), televizorad da radiooigendimed (14%), kivivoi (11%); toine eksport — digitaližed ladimed oigendamha andmusid (4%), elektroveimed da elektroavtomatad (4%), fruktad da maplodud (3%), sobad (3%), kuld (2%), medicinine instrument (2%), ištmed (1%), vilugoitimed (1%).

HomaičendadRedaktiruida

IrdkosketusedRedaktiruida