Meksik (isp.: México), oficialižikš — Meksikan Ühtenzoittud Valdkundad[2] (isp.: Estados Unidos Mexicanos), om valdkund Pohjoižamerikan suves. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Mehiko.

Meksikan Ühtenzoittud Valdkundad
Estados Unidos Mexicanos
 Flag
Flag of Mexico.svg
 Valdkundznam
Coat of arms of Mexico.svg
Pälidn Mehiko
Eläjiden lugu (2018) 125,959,205[1] ristitud
Pind 1,964,375 km²
Meksikan Ühtenzoittud Valdkundad Estados Unidos Mexicanos
Kel' ispanijan
Valdkundan pämez' Andres Manuel' Lopes Obrador
Päministr ei ole olmas
Religii hristanuskond
Valüt meksikan peso (MXN)
Internet-domen .mx
Telefonkod +52
Aigvö tal'vel UTC−8..−6
kezal UTC−7..−5

IstoriiRedaktiruida

Vn 1810 16. päiväl sügüz'kud Meksik tedištoiti ripmatomudes Ispanijaspäi. Zavottihe sodad ripmatomudes, i vl 1821 Ispanii allekirjuti Kordovan kožundkirjutest i tundišti Meksikan ripmatomut. Vll 1846−1848 AÜV okkupirui valdkundan tobmad palad Mehiko-pälidnanke, sen jäl'ghe Meksik kadoti territorijan enamba pol't — AÜV:oiden nügüdläižed Kalifornii, Nju-Meksiko i toižiden štatoiden palad.

Valdkundan ezmäine Konstitucii oli väges vspäi 1814. Nügüdläine üks'toštkümnenz' lugul Konstitucii[3] om vahvištadud vl 1917, vajehtihe sidä läz joga vodel, vn 2018 versii om väges.

Geografijan andmusedRedaktiruida

 
Meksikan reljefan kart.

Meksik röunatab AÜV:oidenke pohjoižes (mavaldkundröunan piduz — 3155 km), Belizanke (276 km) da Gvatemalanke (958 km) longibokas. Ühthine röunoiden piduz — 4389 km. Valdkundan päivlaskmaižed randad lainištab Tünen valdmeren Kalifornijan laht, päivnouzmrandad — Kariban meren Meksikan laht. Ühthine randanpird om 9330 km.

Klimat om subtropine da tropine.

Londuseližed pävarad oma kivivoi, hobed, kuld, vas'k, cink, hahktin, londuseline gaz; toižed varad — mec (otab man koumandest).

Politine sistemRedaktiruida

 
Meksikan alakodin käskusenandai San Lázaro-pert'kulu Mehikos.

Ohjandusen form om federativine konstitucine prezidentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident (isp.: Presidente). Hänen valdatusiden strok om kuz' vot, toižen strokun voimuseta. Prezident om ohjastusen-ki pämez', paneb ministrišton (isp. Gabinete Legal) ühtnijoid radnikusile.

Meksikan parlament om kaks'kodine Generaline Kongress (isp.: Congreso de la Unión vai Congreso General de los Estados Unidos Mexicanos). Üläkodi om Senat (isp.: Senado de la República, täuz' oficialine nimituz Cámara de Senadores del H. Congreso de la Unión) 128 ristitunke, kudambid valitas kudeks vodeks, voib valitas kahtišti. Alakodi om Deputatoiden Kodi (isp.: Cámara de Diputados), 500 ristitud valdatusiden strokunke koume vot, üks' partii ei voi otta enamba mi 300 sijad.

Valitihe prezidentad i parlamentan kodiden ühtnijoid jäl'gmäižen kerdan üleižil järgenduseližil valičendoil (1. heinku 2018, 64. kucund), nügüdläine prezident om Andres Manuel' Lopes Obrador (sai 52,96% änid), tuleb radho vn 2018 1. päiväspäi tal'vkud.

Administrativiž-territorialine jagandRedaktiruida

   Kacu kirjutuz: Meksikan administrativiž-territorialine jagand.

Administrativiž-territorialižikš Meksik jagase 31 valdkundha (štatha, isp.: estados) da ühthe federaližhe ümbrikho (isp.: Distrito Federal) — Mehiko-pälidnha. Kaik nened regionad nimitadas federaližikš ühtnikoikš (isp.: Entidades federativas).

EläjadRedaktiruida

Meksikas elädas meksikalaižed, valdkund ei keradand andmusid etnosan mödhe rahvahanlugemižen aigan. Vl 2013 valdkundan eläjiden lugu oli 118,395,054 ristitud[4]. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.

Eläjad kodikelen mödhe (2005): vaiše ispanijan kel' — 92,7%, ispanine i igähižen rahvahan kel' — 5,7%, vaiše igähižen rahvahan kel' — 0,8%, märhapanendata — 0,8%.

Uskondan mödhe (2010): riman katolikad — 82,7%, vižkümnenden päivän jumalankodikund — 1,6%, Jehovan tundištajad — 1,4%, toižed evangeližed jumalankodikundad — 5,0%, toižed uskojad — 1,9%, religijatomad — 4,7%, märhapanendata — 2,7%.

Valdkundas om 10 lidnad-millionerad: Mehiko, Gvadalahar, Monterrei, Puebl, Ekatepek, Tihuan, Leon, Sjudad Huares, Nesaual'kojotl', Sapopan. Lidnalaižiden pala om 80,7% (2020).

IžanduzRedaktiruida

Meksikan päeksport om avtod, jüguavtod, traktorad da likkuimiden varapalad (17%), televizorad da radiooigendimed (14%), kivivoi (11%); toine eksport — digitaližed ladimed oigendamha andmusid (4%), elektroveimed da elektroavtomatad (4%), fruktad da maplodud (3%), sobad (3%), kuld (2%), medicinine instrument (2%), ištmed (1%), vilugoitimed (1%).

HomaičendadRedaktiruida

  1. Meksikan ristitišton lugun endustuz vn 2018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov. (angl.)
  2. Meksik. — Venäman röunantagaižiden azjoiden ministruz (mid.ru). (12-28-2005) (ven.)
  3. Meksikan Konstitucijan tekst constituteproject.org-saital. (angl.)
  4. México, Proyecciones de Población (Meksik, ristitišton endustused). — Consejo Nacional de Población (CONAPO, conapo.gob.mx). (isp.)

IrdkosketusedRedaktiruida



Pohjoižamerikan valdkundad
Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad (AÜV) | Antigua da Barbud | Bagaman Sared | Barbados | Beliz | Dominik | Dominikanine Tazovaldkund | Gonduras | Grenad | Gvatemal | Haiti | Jamaik | Kanad | Kostarik | Kuba | Meksik | Nikaragua | Panam | Sal'vador | Sent Kits da Nevis | Sent Lüsii | Sent Vinsent da Grenadinad | Trinidad da Tobago