Bangi (franc.: Bangui, sango: Kötä gbätä tî Bangî) om Keskafrikan Tazovaldkundan pälidn da kaikiš suremb lidn.

Bangi
Bangui (franc.)
Kötä gbätä tî Bangî (sango)
Valdkund Keskafrikan Tazovaldkund
Eläjiden lugu (2012) 734,350 ristitud
Pind 67 km²
Bangi Bangui (franc.) Kötä gbätä tî Bangî (sango)
Aigvö UTC+1

IstoriiRedigeeri

Eländpunktan aluz om pandud vl 1889 kuti francine sodapost. Oli kolonijan administrativižeks keskuseks, vspäi 1960 ripmatoman valdkundan pälidn. Bangin universitet om avaitud vl 1970.

Bangi om torguindan i kommertine keskuz. Valdkundan kaik irdpol'ne torguind tegese pälidnas, puvill, pumaterialad, kofe i sizal' lähttas eksportaks. Nenid produktoid tehtas Bangiš: tekstil', sömtavarad (sidä kesken olud), kengäd, muilad. Jogiport i rahvahidenkeskeine lendimport ratas lidnas.

Geografijan andmusedRedigeeri

Lidn sijadase valdkundan suvipäivlaskmas, Ubangi-jogen oiktal pohjoižel randal (Kongo-jogen oiged ližajogi), 369 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Nimituz znamoičeb «kos'ked», ned oma jogen mödvedhe. Kongon Demokratine Tazovaldkund da sen Zongo-lidn levinedas jogen vastrandal, lidnad ühtenzoittas ehtatimel.

Vl 2012 lidnan eläjiden lugu oli 734 350 ristitud. Valdkundan ristitišton tobj pala eläb pälidnas da läz sidä.

HomaičendadRedigeeri




Afrikan pälidnad
Abudž | Addis-Abeb | Akkr | Alžir-lidn | Antananarivu | Asmar | Bamako | Bangi | Banžul | Bisau | Brazzavil' | Dakar | Dodom | Džibuti-lidn | Džub | Fritaun | Gaborone | Giteg | Harare | Hartum | Jamusukro | Jaunde | Kair | Kampal | Kigali | Kinšas | Konakri | Librevil' | Lilongve | Lome | Luand | Lusak | Malabo | Maputu | Maseru | Mbabane | Mogadišo | Monrovii | Moroni | Nairobi | Ndžamen | Niamei | Nuakšot | Port Lui | Porto Novo | Prai | Pretorii | Rabat | San Tome | Tripoli | Tunis-lidn | Uagadugu | Viktorii | Vindhuk
  Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.