Luand

Luand
Luanda
Valdkund	Angol
Eläjiden lugu (2022)	2,831,280 ristitud
Pind	116 km²
Pämez'	Manuel' Homem; (sügüz'ku 2022—,; Manuel Gomes da Conceição Homem)
Telefonkod	+244−2
Aigvö	UTC+1

Luand (port.: Luanda [luˈɐ̃dɐ]) om Angolan pälidn da kaikiš suremb lidn, valdkundan ižandusen keskuz. Vozil 2008 i 2017 om kaikiš kal'hedamb lidn mail'mas elämižen täht. Lidn om Luandan agjan administrativižeks keskuseks mugažo i om sen municipalitetaks (município) seičemen kesken.

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud portugalijalaižil San-Paulu-di-Luanda-nimitusenke vn 1576 25. päiväl vilukud. Šingotihe portugaližen administracijan keskuseks. Sai lidnan statusad vl 1605. Lidn oli orjudentorguindan keskuseks, kaik läz koumed millionad ristituid vedihe ujuden Luandaspäi verhiže maihe 17.-19. voz'sadoil. Udesnimitihe (lühetihe nimed) nügüdläižikš vl 1975, «luanda» om tahondan amuine nimituz.

Luand šingotase järedal eksportan meriportal (kivivoi, kofe, puvill, sahar, diamantad, raud, keitandsol), sauvondal i sauvondmaterialiden pästandal (cement, metalližkonstrukcijad), kivivoin ümbriradmižel (substancijad, plastiktegesed), sömtegimištol (sömäd, jomad, tabaktegesed), tekstil'tegimištol, sobiden da kengiden tehmižel.

Geografijan andmused

Lidn otab ližakast sijad Atlantižen valdmeren randištol, seižub londuseližen merikaran randal kuz' metrad ü.m.t. keskmäižel korktusel. Kvanz-jogi lankteb valdmerhe lidnanno.

Klimat om tropine kuiv. Voden keskmäine lämuz om +25,8 C°, kül'mkun-semendkun +26,7..+28,6 C°, heinkun-elokun +22,1 C°. Heinkus il'man lämuz voib poleta +11 Cel'sijan gradushasai vilun Bengelan joksmusen tagut. Absolütine maksimum oli +37,2 C° keväz'kus. Paneb 250..500 mm sadegid vodes, 405 mm vodes keskmäras, vähemba kezakus-redukus (10 mm pordos). Vihmoiden tobj pala oleskeleb keväz'kus (114 mm) i sulakus (136 mm), kaikiš räkemban aigan. Toižil kuil oleleb 16..36 mm kus. Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 78..85 % röunoiš voden aigan.

Tobmuz

Luandan agjan sijaduz Angolas

Luand-agjan pämez' om gubernator port.: Governador Provincial de Luanda).

Enččed Luand-agjan pämehed:

Franciska du Espiritu Santu (Francisca do Espírito Santo, 2009−2010);
Hose Marija duš Santuš (Jose Maria dos Santos, 2011−2013);
Grasiano Fransisko Domingos (Graciano Francisco Domingos, 2014−2016);
Francisko Idžino Lopes Karneiro-jenaral (Francisco Higino Lopes Carneiro, kül'mku 2016 — 2017);
Adriano Mendes de Karvaljo (Adriano Mendes de Carvalho, 2017−2019);
Seržio Lüter Reskova Joakim (Sérgio Luther Rescova Joaquim, 2019−2020);
Žoana Lina Ramos Baptista Kandido (Joana Lina Ramos Baptista Cândido, 2020−2022).

Eläjad

Vn 2014 rahvahanlugemižen mödhe Luand-lidnan eläjiden lugu om 2 165 867 ristitud 113 nellikkilometrad pindal. Luand-agj om lidnan aglomeracijaks, sen ristitišt om 9 079 811 eläjad (2022, vl 2014 oli 6 945 386 eläjad 2417 km² pindal), valdkundan koumandez. Vspäi 2011 administrativiž-territorialine reorganizacii mäni, ližatihe agjan pindad, i nügüd'aigan Luand-lidnan pind om 116 km², Luand-agjan pind om 18 835 km². Kaikiš suremb lidnan i agjan ristišton lugud oma nügüd'.

Znamasine üläopendusen aluzkund om Universitet Agostinjo Neton nimed^[1] (port.: Universidade Agostinho Neto). Sen aluz om pandud vl 1962, 29,8 tuh. üläopenikoid vl 2011. Kaik ühesa fakul'tetad i koume üläinstitutad mülüdas universitetha, niišpäi koume fakul'tetad sijadasoiš Luandas, toižed ezilidnoiš (Talatonas päpaloin — päkorpusan sijaduz).

Transport

Valdkundaližed avtobusad i privatižed mikroavtobusad (kandongeiros, üks'lugu port.: candongueiro) oma kundaližeks transportaks lidnas. Luand ühtenzoitase ezilidnoidenke raudtejonusil. Kebn metro om projektiruidud vodele 2019, vauvhatihe, miše sen sauvomine linneb vspäi 2020.

Meriport om kaikiš surembišpäi Afrikan randal, i ližatas sen voimusid. Toine meriport om sauvomas 30 kilometras pohjoižhe vspäi 2014.

Uz' rahvahidenkeskeine civiline lendimport Antoniu Agoštinju Netu-prezidentan nimed (NBJ / FNBJ) sijadase 40 kilometras suvipäivnouzmha lidnan keskuzpalaspäi. Lendimportan sauvond jätksihe vll 2006−2023, i voden 2024 aigan se vajehti vanhad lendimportad rados. Vanh rahvahidenkeskeine soda- da civiline lendimport Uhokun 4. päivän nimed^[2]^[3] (LAD / FNLU, 5,6 mln passažiroid vl 2018) sijadase Luand-lidnan suves. Tehtihe reisid Afrikan äjihe pälidnoihe, Dubaihe, Stambulha, Kasablankha, Johannesburgha, Frankfurtha, Parižha, Brüsselihe i Lissabonha, mugažo Angolan erasihe-se lidnoihe.

Homaičendad

Irdkosketused

Luand-agjan da lidnan portal (luanda.gov.ao). (port.)

Luand Vikiaitas

	Afrikan pälidnad
	Abudž \| Addis-Abeb \| Akkr \| Alžir-lidn \| Antananarivu \| Asmar \| Bamako \| Bangi \| Banžul \| Bisau \| Brazzavil' \| Dakar \| Dodom \| Džibuti-lidn \| Džub \| Fritaun \| Gaborone \| Giteg \| Harare \| Hartum \| Jamusukro \| Jaunde \| Kair \| Kampal \| Kigali \| Kinšas \| Konakri \| Librevil' \| Lilongve \| Lome \| Luand \| Lusak \| Malabo \| Maputu \| Maseru \| Mbabane \| Mogadišo \| Monrovii \| Moroni \| Nairobi \| Ndžamen \| Niamei \| Nuakšot \| Port Lui \| Porto Novo \| Prai \| Pretorii \| Rabat \| San Tome \| Tripoli \| Tunis-lidn \| Uagadugu \| Viktorii \| Vindhuk

[1] Universitetan Agostinjo Neton nimed sait (uan.ao). (port.)

[2] Luandan vanhan lendimportan sait (angolaairport.net). (angl.)

[3] Luandan vanhan lendimportan toine sait lidnan kartanke (luandaairport.com). (angl.)

[1]

[2]

[3]