Luand (port.: Luanda [luˈɐ̃dɐ]) om Angolan pälidn da kaikiš suremb lidn, valdkundan ižandusen keskuz. Vozil 2008 i 2017 om kaikiš kal'hedamb lidn mail'mas elämižen täht. Lidn om Luandan agjan administrativižeks keskuseks mugažo i om sen municipalitetaks (município) seičemen kesken.

Luand
Luanda
Valdkund Angol
Eläjiden lugu (2022) 2,831,280 ristitud
Pind 116 km²
Luand Luanda
Pämez' Manuel' Homem
(sügüz'ku 2022—,
Manuel Gomes da Conceição Homem)
Telefonkod +244−2
Aigvö UTC+1


Lidnan nägu RKS:aspäi vn 2007 uhokus

Istorii

vajehta

Eländpunktan aluz om pandud portugalijalaižil San-Paulu-di-Luanda-nimitusenke vn 1576 25. päiväl vilukud. Šingotihe portugaližen administracijan keskuseks. Sai lidnan statusad vl 1605. Lidn oli orjudentorguindan keskuseks, kaik läz koumed millionad ristituid vedihe ujuden Luandaspäi verhiže maihe 17.-19. voz'sadoil. Udesnimitihe (lühetihe nimed) nügüdläižikš vl 1975, «luanda» om tahondan amuine nimituz.

Luand šingotase järedal eksportan meriportal (kivivoi, kofe, puvill, sahar, diamantad, raud, keitandsol), sauvondal i sauvondmaterialiden pästandal (cement, metalližkonstrukcijad), kivivoin ümbriradmižel (substancijad, plastiktegesed), sömtegimištol (sömäd, jomad, tabaktegesed), tekstil'tegimištol, sobiden da kengiden tehmižel.

Geografijan andmused

vajehta

Lidn otab ližakast sijad Atlantižen valdmeren randištol, seižub londuseližen merikaran randal kuz' metrad ü.m.t. keskmäižel korktusel. Kvanz-jogi lankteb valdmerhe lidnanno.

Klimat om tropine kuiv. Voden keskmäine lämuz om +25,8 C°, kül'mkun-semendkun +26,7..+28,6 C°, heinkun-elokun +22,1 C°. Heinkus il'man lämuz voib poleta +11 Cel'sijan gradushasai vilun Bengelan joksmusen tagut. Absolütine maksimum oli +37,2 C° keväz'kus. Paneb 250..500 mm sadegid vodes, 405 mm vodes keskmäras, vähemba kezakus-redukus (10 mm pordos). Vihmoiden tobj pala oleskeleb keväz'kus (114 mm) i sulakus (136 mm), kaikiš räkemban aigan. Toižil kuil oleleb 16..36 mm kus. Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 78..85 % röunoiš voden aigan.

Tobmuz

vajehta
 
Luandan agjan sijaduz Angolas

Luand-agjan pämez' om gubernator port.: Governador Provincial de Luanda).

Enččed Luand-agjan pämehed:

  • Franciska du Espiritu Santu (Francisca do Espírito Santo, 2009−2010);
  • Hose Marija duš Santuš (Jose Maria dos Santos, 2011−2013);
  • Grasiano Fransisko Domingos (Graciano Francisco Domingos, 2014−2016);
  • Francisko Idžino Lopes Karneiro-jenaral (Francisco Higino Lopes Carneiro, kül'mku 2016 — 2017);
  • Adriano Mendes de Karvaljo (Adriano Mendes de Carvalho, 2017−2019);
  • Seržio Lüter Reskova Joakim (Sérgio Luther Rescova Joaquim, 2019−2020);
  • Žoana Lina Ramos Baptista Kandido (Joana Lina Ramos Baptista Cândido, 2020−2022).

Eläjad

vajehta

Vn 2014 rahvahanlugemižen mödhe Luand-lidnan eläjiden lugu om 2 165 867 ristitud 113 nellikkilometrad pindal. Luand-agj om lidnan aglomeracijaks, sen ristitišt om 9 079 811 eläjad (2022, vl 2014 oli 6 945 386 eläjad 2417 km² pindal), valdkundan koumandez. Vspäi 2011 administrativiž-territorialine reorganizacii mäni, ližatihe agjan pindad, i nügüd'aigan Luand-lidnan pind om 116 km², Luand-agjan pind om 18 835 km². Kaikiš suremb lidnan i agjan ristišton lugud oma nügüd'.

Znamasine üläopendusen aluzkund om Universitet Agostinjo Neton nimed[1] (port.: Universidade Agostinho Neto). Sen aluz om pandud vl 1962, 29,8 tuh. üläopenikoid vl 2011. Kaik ühesa fakul'tetad i koume üläinstitutad mülüdas universitetha, niišpäi koume fakul'tetad sijadasoiš Luandas, toižed ezilidnoiš (Talatonas päpaloin — päkorpusan sijaduz).

Homaičendad

vajehta
  1. Universitetan Agostinjo Neton nimed sait (uan.ao). (port.)

Irdkosketused

vajehta



Afrikan pälidnad
Abudž | Addis-Abeb | Akkr | Alžir-lidn | Antananarivu | Asmar | Bamako | Bangi | Banžul | Bisau | Brazzavil' | Dakar | Dodom | Džibuti-lidn | Džub | Fritaun | Gaborone | Giteg | Harare | Hartum | Jamusukro | Jaunde | Kair | Kampal | Kigali | Kinšas | Konakri | Librevil' | Lilongve | Lome | Luand | Lusak | Malabo | Maputu | Maseru | Mbabane | Mogadišo | Monrovii | Moroni | Nairobi | Ndžamen | Niamei | Nuakšot | Port Lui | Porto Novo | Prai | Pretorii | Rabat | San Tome | Tripoli | Tunis-lidn | Uagadugu | Viktorii | Vindhuk
  Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.