Bamako (mugažo francijan kelel) om Malin pälidn da kaikiš suremb lidn. Se om valdkundan pälidnaine ümbrik administrativižešti.

Bamako
Lidnanznam
Valdkund Mali
Eläjiden lugu (2022) 4,227,569 ristitud
Pind 2,992 km²
Bamako
Pämez' Adama Sankore
(heinku 2007—,
Adama Sangaré)
Telefonkod +223−20, +223−44
Aigvö UTC+0


Lidnan ümbrišton kart (2008)

Istorii vajehta

Ristitun eländsijad oleliba neciš mectahondas amussai. Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud 17. voz'sadal. Kätihe Bamakod Francijan Sudan-kolonijan pälidnaks vspäi 1899.

Geografijan andmused vajehta

 
Lidnan keskuzpalan kart (2018)

Lidn sijadase valdkundan suvipäivlaskmas, Niger-jogen muugotil lapakoil randoil, 350 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Tegimišton zon levineb jogen pohjoižel randal. Koume avtotesildad om saudud joges päliči vozil 1960, 1992 i 2011.

Klimat om tropižen savannan kaks'sezonine, subekvatorialižen pirdoidenke. Voden keskmäine lämuz om +27,8 C°, kuidme +25..+31 C° vodes läbi. Ekstremumad oma +6 C° i +45 C°. Paneb sadegid 991 mm vodes, enamba heinkus-sügüz'kus (196..290 mm kus), kuiv sezon oleskeleb kül'mkus-sulakus (29 mm pordos). Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 20..27 % röunoiš tal'vkus-keväz'kus, 65..81 % kezakus-redukus.

Bamako jagase kudeks nomeruidud kommunaks (I − VI).

Eläjad vajehta

Vl 1960 (ripmatomuden voz') 160 tuhad ristituid elihe lidnas. Vl 2009 eläjiden lugu oli 1 809 106 ristitud 245 km² pindal. Kaik 3 337 122 eläjad oli kaiken lidnan regionas 2992 km² pindal vl 2016. Migracii külišpäi i verhiš lähižiš maišpäi om luja. Lidn kogoneb valdkundan ristitišton videndest, no tegimišton pästandan enamba pol't.

Transport vajehta

Maršruttaksid oma kundaližeks transportaks Bamakos. Lidn om «DakarNiger»-raudten lopstancijaks, ottas Nigerad laivjogeks. Bamako om ühtenzoittud avtoteil valdkundan agjoidenke.

Rahvahidenkeskeine soda- da civiline Malin ezmäižen Modibo Keita-prezidentan nimed lendimport[1] (edel 2016. vot nimitihe franc.: Bamako-Sénou, BKO / GABS, 533 tuh. passažiroid vl 2012) sijadase 15 kilometras suvhe lidnan keskusespäi. Tehtas reisid Afrikan päivlaskman i pohjoižen pälidnoihe, Parižha i Stambulha.

Homaičendad vajehta

  1. Bamakon Rahvahidenkeskeižen lendimportan sait (aeroport-bamako.com). (fr.)

Irdkosketused vajehta



Afrikan pälidnad
Abudž | Addis-Abeb | Akkr | Alžir-lidn | Antananarivu | Asmar | Bamako | Bangi | Banžul | Bisau | Brazzavil' | Dakar | Dodom | Džibuti-lidn | Džub | Fritaun | Gaborone | Giteg | Harare | Hartum | Jamusukro | Jaunde | Kair | Kampal | Kigali | Kinšas | Konakri | Librevil' | Lilongve | Lome | Luand | Lusak | Malabo | Maputu | Maseru | Mbabane | Mogadišo | Monrovii | Moroni | Nairobi | Ndžamen | Niamei | Nuakšot | Port Lui | Porto Novo | Prai | Pretorii | Rabat | San Tome | Tripoli | Tunis-lidn | Uagadugu | Viktorii | Vindhuk