Jaunde (franc.: Yaoundé [ja.un.de], mugažo anglijan kelel, virktas [ˌjɑːʊnˈdeɪ]) om Kamerunan pälidn da üks' kahtes kaikiš surembas lidnaspäi (toine om Dual-port). Lidn om Keskuzagjan da sen Mfundi-departamentan (fr. Mfoundi, 297 km²) administrativine keskuz mugažo.

Jaunde
Yaoundé (fr. i angl.)
Valdkund Kamerun
Eläjiden lugu (2018) 3,412,000 ristitud
Pind 180 km²
Jaunde Yaoundé (fr. i angl.)
Telefonkod +237-
Aigvö UTC+1

Istorii

vajehta

Eländpunktan aluz om pandud Germanijan protektoratan aigan vll 1887−1889 kuti maižanduseline tedoiduzstancii i torguindan keskuz (kaučuk, elefantanlu). Vll 1922−1940 oli Francijan Kamerunan pälidnaks, vspäi 1960 om valdkundan pälidnaks.

Jaunde šingotase sauvondal, sömtegimištol (maid, olud, kofe, kakao, sahar), punümbriradmižel, savesižiden i stökoltavaroiden tehmižel.

Geografijan andmused

vajehta

Lidn sijadase valdkundan suvipäivlaskmas, Kamerunan mägitazangištol, 750 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Dual-porthasai om 202 km päivlaskmha orhal vai 263 km avtotedme. Sur'veded oleldas paksus (130 vll 1980−2014).

Klimat om tropine mägitazangišton. Voden keskmäine lämuz om +24,2 C°, kuidme +22,9..25,7 C° vodes läbi. Ekstremumad oma +14 C° i +36 C°. Paneb sadegid 1541 mm vodes, enamba sulakus-semendkus (171..199 mm kus) i sügüz'kus-redukus (232..293 mm kus), lühüd kuiv sezon oleskeleb tal'vkus-vilukus (19 mm kus).

Jaunde om departamentan üks'jäine kommun i jagase seičemeks nomeruidud rajonaks (Jaunde-I..-VII).

Eläjad

vajehta

Vl 2005 eläjiden lugu oli 1 817 524 ristitud, vl 1960 — 100 tuh. ristituid. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'.

Vspäi 1962 Jaunden universitet (I i II) om olmas lidnas. Üläopendusen toižed aluzkundad ratas lidnas: maižandusen üläškol, Nacionaline politehnine üläškol, Pedagogine üläškol, Nacionaline administriruindan škol, Rahvahidenkeskeižiden kontaktoiden institut, sodaškol, privatine Keskmäižen Afrikan katoline universitet[1].

Transport

vajehta

Avtobusad oma kundaližeks transportaks lidnas. Avtobusad i jonused ühtenzoittas Dual-meriportanke.

Rahvahidenkeskeine civiline Jaunde-Nsimalan-lendimport (NSI / FKYS, 209 tuh. passažiroid vl 2009) sijadase 27 km suvhe lidnan keskusespäi. Tehtas reisid Afrikan lähižihe i järedoihe pälidnoihe, Parižha i Kasablankha, mugažo Kamerunadme. Toine Jaunde-lidnan lendimport (YAO) kävutase vaiše sodaaviacijal i sijadase koume kilometrad suvhe lidnan keskusespäi.

Homaičendad

vajehta
  1. Keskmäižen Afrikan katoližen universitetan sait (ucac-icy.net). (fr.)



Afrikan pälidnad
Abudž | Addis-Abeb | Akkr | Alžir-lidn | Antananarivu | Asmar | Bamako | Bangi | Banžul | Bisau | Brazzavil' | Dakar | Dodom | Džibuti-lidn | Džub | Fritaun | Gaborone | Giteg | Harare | Hartum | Jamusukro | Jaunde | Kair | Kampal | Kigali | Kinšas | Konakri | Librevil' | Lilongve | Lome | Luand | Lusak | Malabo | Maputu | Maseru | Mbabane | Mogadišo | Monrovii | Moroni | Nairobi | Ndžamen | Niamei | Nuakšot | Port Lui | Porto Novo | Prai | Pretorii | Rabat | San Tome | Tripoli | Tunis-lidn | Uagadugu | Viktorii | Vindhuk