Avaita pämenü

Štuttgart (saks.: Stuttgart [ˈʃtʊtɡaʁt], sündui saksan Stutengarten-sanaspäi — «hebonvodindferm»; švabijan pagin: Schduagert [ˈʒ̊d̥ua̯ɡ̊ɛʕd̥]) om lidn Saksanman suvipäivlaskmas. Se om kudenz' surtte lidn valdkundas eläjiden lugun mödhe. Om olmas Baden Vürtemberg-federacijanman pälidnaks vspäi 1952.

Štuttgart
Stuttgart
 Lidnanznam
Coat of arms of Stuttgart.svg
 Flag
Flag of Stuttgart.svg
Valdkund Saksanma
Eläjiden lugu (2017-12-31) 632 743 ristitud
Pind 207,35 km²
Štuttgart Stuttgart
Pämez' Fric Kun
(viluku 2 013—)
Telefonkod +49-711
Aigvö tal'vel UTC+1 
kezal UTC+2


Lidnan tobmuden pert'.

Südäiolend

IstoriiRedaktiruida

Eländpunktan aluz om pandud vl 950 küläks holitamha hebonvodindfermad. Vl 1219 se sai lidnan statusad. Vozil 1251−1952 oli Vürtemberg-man pälidnaks.

Mail'man tetabiden mašiništonsauvomižen kompanijoiden päfaterad sijadasoiš Štuttgartas: Daimler, Porsche. Lidnan fondbirž om kahtenz' znamoičendal valdkundas Frankfurtan fondbiržan jäl'ghe.

Geografijan andmusedRedaktiruida

 
Lidnan rajonad vl 2009.

Lidn sijadase istorižes Švabii-regionas, federacijanman keskuzpalas, Nekkar-jogen randoil (Reinan oiged ližajogi), Al'piden ezimägišton 207..549 m korktusil, 245 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.

Klimat om ven valdmeren. Voden keskmäine lämuz om +9,4 C°. Paneb sadegid 718 mm vodes, enamba semendkus-heinkus (86 mm kus).

Štuttgart jagase 23 lidnümbrikho (saks. Stadtbezirk), ned alajagasoiš 152 lidnrajonha (saks. Stadtteil).

EläjadRedaktiruida

Vl 2012 eläjiden lugu oli 597 939 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 640 560 eläjad vl 1962 i 633 158 eläjad vl 1970. Läz 2,7 mln ristituid elädas lidnaglomeracijas.

Lidnalaižiden kaks' videndest oma sündnuded verhiže maihe, videndez oli Saksanman rahvahanikuseta (2006).

TransportRedaktiruida

Avtobusad, ezilidnelektrojonused, tramvaid, mägitramvai da funikulör oma kundaližtransportaks lidnas.

Rahvahidenkeskeine civiline lendimport (STR) sijadase 12 km lidnan keskusespäi suviröunal. Tehtas äi reisid Evropadme, Keskmeren lebutahoiže, mugažo om reisid Turkanmaha i AÜV:oiden päivnouzmha.

IrdkosketusedRedaktiruida