Ottav
Ottav (angl.: Ottawa [ˈɒtəwə] vai [ˈɒtəwɑː] i franc.: Ottawa [ɔtawa]) om Kanadan pälidn da nellänz' surtte lidn (vl 2016, Toronton, Monrealin da Kalgarin jäl'ghe). Mülüb Ontario-agjaha oficialižikš, mugažo Rahvahaližhe pälidnan agjaha (angl. National Capital Region) oficialitomašti.
Lidnanznam![]() |
Flag![]() |
Valdkund | Kanad |
Eläjiden lugu (2016) | 964,743 ristitud |
Pind | 2,778,13 km² |
![]() | |
Pämez' | Džim Uotson (tal'vku 2010—) |
Telefonkod | +1−613, +1−343 |
Aigvö | tal'vel UTC−5, kezal UTC−4 |
IstoriiRedaktiruida
Vozil 1827−1832 «Monreal' — Ontarionjärv»-kanal om saudud, i nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud kuti saldatoiden da necen Rido-kanalan sauvojiden Baitaun-žilo (angl.: Bytown). Vl 1850 žilo sai lidnan statusad. Vl 1855 udesnimitihe lidnad nügüdläižikš.
Vl 1857 britanine Viktorii-kunigaznaine valiti Ottavad Kanad-dominionan pälidnaks. Vozil 1860−1866 saudihe Kanadan parlamentan pert' lidnas. Ottav kändihe federativižen Kanadan oficialižeks pälidnaks vn 1867 Konstitucižen aktan mödhe.
Vl 1900 da 1916 lujad lämoipalod paniba mantazole severz'-se tuhad pertid. Vl 1916 parlamentan pert' paloi lophu, i vodele 1922 saudihe sen ut pertid.
Geografijan andmusedRedaktiruida
Lidn sijadase Ontario-agjan päivnouzmaiženno röunanno Ottavanjogen oiktal randal. Gatino-lidn om olmas Ottavad vaste jogen hural randal (Kvebek-agjas). Vl 2001 lidnan territorii ližazihe severdha kerdha.
Klimat om ven. Heinkun keskmäine lämuz om +20,9 C°, vilukun — −10,8 C°. Paneb sadegid 943 mm vodes, penemb uhokus (59 mm). Paneb 235 sm lunt ühtes tal'ves.
Ottav jagase 23 valičemižümbrikho (angl. ward). Lidnan tobmuz om keskustoittud täuzin vspäi 2001.
EläjadRedaktiruida
Vl 1901 101 tuh. ristitud elihe lidnan nügüdläižiš röunoiš. Vn 2011 Kanadan rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 883 391 ristitud, ezilidnoidenke 1,2 mln. ristitud. Ottav formiruib vident surtte aglomeracijad valdkundas (1,35 mln vl 2016).
Eläjad erinedas mamankelen mödhe (vn 2006 andmused): anglijan kel' oli mamankeleks 62,4% täht, francijan kel' — 14,2%, toižed keled — 20,4% (araban kel' — 3,2%, kitajan kel' — 3,0%). Kaks'kel'žuz om levitadud pälidnas kaikiš enamb Kanadan sijiden keskes, molembil anglijan da francijan kelil pagištas 37,2% ristitud.
Eläjiden enambuz om hristanuskojad (65% vl 2011), 22% oma religijatomad.
TransportRedaktiruida
Avtobusad, kiruhavtobusad (angl.: Transitway), dizel'lidnelektrojonused (O-Train, 5 stancijad), velosipedad, taksid da jogitaksid oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes. Päraudtestancii radab lidnas.
Rahvahidenkeskeine civiline Makdonal'dan da Kart'jen nimel nimitadud lendimport (YOW) sijadase 10 km suvhe lidnan keskusespäi. Sišpäi tehtas reisid AÜV:oiden lidnoihe, Meksikha, Frankfurtha i Londonha, mugažo Kanadadme, jügureisid AÜV:oihe i Kanadadme. Om penid kommertižid lendimportoid lidnan ümbrištos.
HomaičendadRedaktiruida
IrdkosketusedRedaktiruida
- Lidnan ohjastusen oficialine sait (ottawa.ca). (angl.) (fr.)
Ottav Vikiaitas |
Pohjoižamerikan pälidnad | ||
Baster | Bel'mopan | Bridžtaun | Gvatemal-lidn | Havan | Kastri | Kingstaun | Kingston | Managua | Mehiko | Nassau | Ottav | Panam-lidn | Port-o-Prens | Port of Spein | | Rozo | San Hose | San Sal'vador | Santo Domingo | Sent Džons | Sent Džordžes | Tegusigal'p | Vašington | ||