Džub (angl.: Juba [ˈdʒuːbə]) om Suvisudanan pälidn da kaikiš suremb lidn. Se om Keskuzekvatorii-štatan administrativine keskuz mugažo (vll 2015−2020 sen palan — Džubek-štatan).

Džub
Juba
Lidnanznam
Valdkund Suvisudan
Eläjiden lugu (2017) 525,953 ristitud
Pind 52 km²
Džub Juba
Telefonkod +211-
Aigvö UTC+3

Istorii

vajehta

Eländpunktan aluz om pandud vl 1922. Ripmatoman valdkundan pälidn vspäi 2011. Vll 2011−2020 planiruihe sirta pälidnad udhe Ramsel'-lidnha (Ramciel, 250 km pohjoižhe vai Vauktan Nilan mödvedhe), sauda lendimportad siš da käta Afrikan jügureisiden keskuseks, no ei ole manted eskai Džubaspäi sihesai.

Džub om kivivoin sajan valdkundan pälidn. Kommertine šingotez vitkostase sauvusiden i sen paloin adivpertiden vähän lugun tagut.

Geografijan andmused

vajehta

Lidn sijadase valdkundan suves, Vauged Nil-jogen randoil, 550 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.

Klimat om subekvatorialine tropižen savannan kaks'sezonine. Kun keskmäine lämuz om +26..+30 C° voden läbi. Ekstremumad oma +12 C° i +43 C°. Paneb sadegid 953 mm vodes. Vihmsezon oleskeleb sulakus-redukus (104..144 mm kus), kuiv sezon tuleb tal'vkus-uhokus (24 mm pordos). Il'man relätivine nepsuz om 70..80% vihmsezonan aigan.

Eläjad

vajehta

Vl 2011 eläjiden lugu oli 372 410 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd', se ližadui lujas pagenikoiden i uden sauvondan tagut. Eläjad oma arabialaižita tobjimalaz, hristanuskojad päpaloin (riman katolikad, baptistad, anglikanižen i presviterianižen jumalankodikundoiden uskojad), om islaman pühäpertid.

Džuban universitet (angl.: University of Juba) radab lidnas vspäi 1975, sirtihe universitetad Hartumha Kahtenden Sudanan rahvahanikoiden sodan aigan (1983−2005), sid' tagaz Džubha vl 2011.

Transport

vajehta

Džub-lidnas port radab Vauged Nil-jogen randal, kaikiš suvižemb sil. Ende manted läksiba portaspäi lähižihe valdkundoihe, no muretihe teid sodan aigan.

Rahvahidenkeskeine soda- da civiline Džub-lendimport (JUB / HJJJ) om saudud 5 km pohjoižpäivnouzmha lidnan azjaližes keskusespäi. Tehtas reisid lähižiden maiden pälidnoihe i Dubaihe.

Homaičendad

vajehta




Afrikan pälidnad
Abudž | Addis-Abeb | Akkr | Alžir-lidn | Antananarivu | Asmar | Bamako | Bangi | Banžul | Bisau | Brazzavil' | Dakar | Dodom | Džibuti-lidn | Džub | Fritaun | Gaborone | Giteg | Harare | Hartum | Jamusukro | Jaunde | Kair | Kampal | Kigali | Kinšas | Konakri | Librevil' | Lilongve | Lome | Luand | Lusak | Malabo | Maputu | Maseru | Mbabane | Mogadišo | Monrovii | Moroni | Nairobi | Ndžamen | Niamei | Nuakšot | Port Lui | Porto Novo | Prai | Pretorii | Rabat | San Tome | Tripoli | Tunis-lidn | Uagadugu | Viktorii | Vindhuk