Brazzavil' (franc.: Brazzaville [bʁazavil], kongo: Balazavile) om Kongon Tazovaldkundan pälidn da kaikiš suremb lidn.

Brazzavil'
Brazzaville
Valdkund Kongon Tazovaldkund
Eläjiden lugu (2017) 1,838,348 ristitud
Pind 263,9 km²
Brazzavil' Brazzaville
Pämez' Kristian Rožer Okemba
(eloku 2017—,
Christian Roger Okemba)
Telefonkod +242−1
Aigvö UTC+1


Pälidnan sijaduz valdkundas (vn 2011 kart)

Istorii

vajehta

Eländpunktan aluz om pandud vn 1880 redukus kuti francijalaižiden Nkun-sodapost (franc.: Ncouna) da lidnuz ekspedicijan Pjer Savornjan de Brazza-ohjandajan käskön mödhe. Om olmas nügüdläiženke nimenke vspäi 1884. 19. voz'sadan lopus kävutihe lidnad torguindkeskuseks, vspäi 1903 se tegi kolonijan administrativižiden funkcijoiden mödhe. Vl 1912 saudihe lidnan ičeohjastusen pertid i panihe ezmäšt merad radsijha. Vl 1934 raudte 512 km pitte ühtenzoiti lidnad Atlantižen valdmeren Puent-Nuar-meriportanke, läz 400 km päivlaskmha orhal. Vspäi 1960 Brazzavil' om ripmatoman valdkundan pälidnaks.

Brazzavil' šingotase pälidnan funkcijoil.

Geografijan andmused

vajehta
 
Lidnan nägu Man kaimdajaspäi vn 2003 tal'vkus (pohjoižel randal)

Lidn sijadase Kongo-jogen oiktal randal, 320 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Jogiport radab lidnas. KDT:n Kinšas-pälidn seižub vastrandal. Lidnad ühtenzoitasoiš ehtatimil, sild om vaiše projektas niiden keskes.

Klimat om subekvatorialine. Kun lämuz om +22..+27 C° vodes läbi, voden keskmäine lämuz om +25,4 C°. Paneb sadegid 1394 mm vodes, vähemba kaiked kezakus-elokus (16 mm pordos), enamba kaiked kül'mkus (261 mm).

Brazzavil' jagase ühesaks ümbrikoks (franc.: arrondissement).

Eläjad

vajehta

Vn 2007 Kongon Tazovaldkundan rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 1 373 382 ristitud, valdkundan koumandez. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'.

Rahvahad oma afrikalaižed päpaloin: bakongo, bateke, mboši i sanga.

Religijan mödhe hristanuskojad oma enambuses, om islamanuskojid-ki.

Transport

vajehta

Avtobusad da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas.

Rahvahidenkeskeine soda- da civiline Maja-Mai-lendimport (franc.: Aéroport international Maya-Maya, BZV / FCBB) radab lidnas. Tehtas reisid Afrikan lähižiden maiden surihe lidnoihe, Parižha, Luandha, Kasablankha, Addis-Abebha. Om jügureisid Abu Dabihe, Addis-Abebha, Lagosha, Lüksemburgha.

Sebruzlidnad

vajehta

Homaičendad

vajehta


Irdkosketused

vajehta



Afrikan pälidnad
Abudž | Addis-Abeb | Akkr | Alžir-lidn | Antananarivu | Asmar | Bamako | Bangi | Banžul | Bisau | Brazzavil' | Dakar | Dodom | Džibuti-lidn | Džub | Fritaun | Gaborone | Giteg | Harare | Hartum | Jamusukro | Jaunde | Kair | Kampal | Kigali | Kinšas | Konakri | Librevil' | Lilongve | Lome | Luand | Lusak | Malabo | Maputu | Maseru | Mbabane | Mogadišo | Monrovii | Moroni | Nairobi | Ndžamen | Niamei | Nuakšot | Port Lui | Porto Novo | Prai | Pretorii | Rabat | San Tome | Tripoli | Tunis-lidn | Uagadugu | Viktorii | Vindhuk