Avaita pämenü


Asmar (tigr.: ኣስመራ Asmera, arab.: أسمرة Asmaraa, angl. i ital.: Asmara) om Eritrejan pälidn da kaikiš suremb lidn. Se sijadase Maekel'-agjas (Keskuzagjas) da om agjan administrativižeks keskuseks.

Asmar
ኣስመራ (Asmera) (tigr.)
أسمرة (Asmaraa) (arab.)
Asmara (angl. i ital.)
 Lidnanznam
Arms of Asmara.svg
 Flag
AsmaraMunicipality.jpg
Valdkund Eritrei
Eläjiden lugu (2018) 896 000 ristitud
Pind 45 km²
Asmar ኣስመራ (Asmera) (tigr.) أسمرة (Asmaraa) (arab.) Asmara (angl. i ital.)
Pämez' Tevelde Kelati
(heinku 2 018—)
Telefonkod +291-1
Aigvö UTC+3

IstoriiRedaktiruida

Eländpunktan aluz om pandud 12. voz'sadal. Ühtištuihe nell' küläd da sauvoškanzihe Italižen Eritrejan ut pälidnad 19. voz'sadan lopus. Vozil 1897−1941 Asmar oli pälidnaks edel Suren Britanijan londad, sil aigalpäi äi italižen stilin pertid jäihe lidnas. Vspäi 1991 om ripmatoman valdkundan pälidnaks.

Asmar šingotase tekstil'-, söm- (olud) i keramižen tegimišton edheotandoil. Vn 2017 heinkuspäi lidn mülüb UNESCO:n mail'man jäl'gusen nimikirjuteshe.

Geografijan andmusedRedaktiruida

Lidn sijadase 2325 metrad ü.m.t. keskmäižel korktusel.

Klimat om ven mägiden, subtropižen pirdoidenke. Päivän da ön lämuded oma lujidenke vajehtusidenke päiveses ümbri. Paneb 520 mm sadegid vodes, sidä kesken 330 mm lühüdan vihmsezonan aigan (heinku−eloku). Kun keskmäine päivänlämuz om +14..+17 C° vodes ümbri, halad oleldas tal'vel öidme.

Asmar jagase 13 administrativižhe lidnümbrikho (Neous Zobas), ned alajagasoiš eländrajonihe.

EläjadRedaktiruida

Vl 2009 eläjiden lugu oli 649 000 ristitud. Läz 1,25 mln ristituid elädas ezilidnoidenke (2017), Maekel'-agjan pind — 1300 km².

1930-nzil vozil italijalaižed oliba ristitišton enambuseks. Vl 2012 sijaližed tigrajad i tigre rahvahad otihe 92% ristitištos.

Religijan mödhe (2012): Eritrejan ortodoksižed hristanuskojad — 60%, islamanuskojad — 25% (sunnitad), katolikad — 15%.

Lidnan edeline pämez' oli Semere Russom (2002 viluku — 2018 heinku).

TransportRedaktiruida

Avtobusad oma kundaližeks transportaks lidnas da sen ümbrištos. Raudte ühtenzoitab Massaua-avanportanke. Valdkundan ted oma udessauvomižes sodan lopindan jäl'ghe (kožundakt Efiopijanke 2018).

Asmaran rahvahidenkeskeine lendimport (ASM) tegeb reisid lähižihe pälidnoihe, Saudan Arabijha, Dubaihe, Stambulha. Sil om röunatusid kävutamižes mägireljefan (lühüd lendahtamižsarg) da suren korktusen tagut. Lendimport om civiline da sodavägiden täht. Toine rahvahidenkeskeine lendimport sijadase kolonijan enččes Massaua-pälidnas (MSW) Rusttan meren randpolel, 65 km pohjoižpäivnouzmha orhal lendimel vai 113 km mägiavtotedme, tehtas reisid niihe-žo lidnoihe.

HomaičendadRedaktiruida


IrdkosketusedRedaktiruida