Niamei (franc.: Niamey [njamɛ]) om Nigeran pälidn da kaikiš suremb lidn. Se om pälidnan ümbrikon-agjan i Niamei-departamentan administrativine keskuz.

Niamei
Niamey
Valdkund Niger
Eläjiden lugu (2018) 1,243,500 ristitud
Pind 239,3 km²
Niamei Niamey
Pämez' Assane Seidu Sanda
(heinku 2011—)
Telefonkod +227−20
Aigvö UTC+1


Lidnan kommunad

Istorii

vajehta

Eländpunktan aluz om pandud francijalaižil kolonizatoroil vl 1890 kuti sodapunkt penen külän sijas. Torguindteiden ristikoičend lujeni lidnan šingotest, i vl 1926 kätihe kolonijan pälidnaks. Vspäi 1960 om ripmatoman Niger-valdkundan pälidnan.

Niamei om maižanduzrajonan keskuseks, se šingotase pälidnan funkcijoil, tekstilin edheotandoil i sömtegimištol. Om penid edheotandoid nahkoiden tehmižes, kuldaižiden da hobedaižiden tegesiden pästandas.

Geografijan andmused

vajehta

Lidn sijadase valdkundan suvipäivlaskmas, savannan tahondas, Niger-jogen molembil randoil, 207 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Valdmad oma saudud jogen hural randal. Om äi puištoid pidust' jogen randoid.

Klimat om tropine räk pol'kuiv kaks'sezonine. Voden keskmäine lämuz om +29,3 C°, sulakun-semendkun +33,8..+34 C°, tal'vkun-vilukun +24,3..+25 C°. Ekstremumad oma +12,6 C° i +45,6 C°. Paneb sadegid 541 mm vodes, enamba heinkus-elokus (154..171 mm kus), kuiv sezon oleskeleb redukus-sulakus (20 mm pordos), ei ole sadegid tal'vkus-uhokus.

Niamei kogoneb vides kommunaspäi (I..V), ned alajagasoiš 44 ümbrikoks vai 99 fartalaks.

Eläjad

vajehta

Vl 1960 30 tuhad ristituid elihe lidnas. Vn 2012 Nigeran rahvahanlugemižen mödhe lidnankundan ristitišt oli 978 029 eläjad, pälidnan ümbrikon eläjiden lugu oli 1 026 848 ristitud 670 km² pindal.

Rahvahad[1]: songai i džerm — 51,1 %, hausa — 34,4 %, toižed rahvahad — 15,5 %.

Religijan mödhe eläjiden enamba ühesad kümnendest oma islamanuskojad.

Transport

vajehta

Voib sadas venehil Niger-jogedme. Raudte tuli lidnha vl 2014, ühtenzoitab Beninan lidnoidenke.

Rahvahidenkeskeine soda- da civiline lendimport valdkundan ezmäižen Hamani Diori-prezidentan nimed[2] (NIM / DRRN, 363 tuh. passažiroid vl 2019) sijadase ühesas kilometras suvipäivnouzmha lidnaspäi. Tehtas reisid lähižiden verhiden maiden pälidnoihe, Parižha, Addis-Abebha, Kasablankha, Stambulha, Läipcigha, mugažo valdkundadme.

Homaičendad

vajehta
  1. Thomas Krings. Sahelländer. WBG, Darmstadt 2006. Lp. 106. ISBN 3-534-11860-X. (saks.)
  2. Niamein rahvahidenkeskeižen lendimportan sait (niameyairport.com). (fr.) (angl.)



Afrikan pälidnad
Abudž | Addis-Abeb | Akkr | Alžir-lidn | Antananarivu | Asmar | Bamako | Bangi | Banžul | Bisau | Brazzavil' | Dakar | Dodom | Džibuti-lidn | Džub | Fritaun | Gaborone | Giteg | Harare | Hartum | Jamusukro | Jaunde | Kair | Kampal | Kigali | Kinšas | Konakri | Librevil' | Lilongve | Lome | Luand | Lusak | Malabo | Maputu | Maseru | Mbabane | Mogadišo | Monrovii | Moroni | Nairobi | Ndžamen | Niamei | Nuakšot | Port Lui | Porto Novo | Prai | Pretorii | Rabat | San Tome | Tripoli | Tunis-lidn | Uagadugu | Viktorii | Vindhuk