Bobanvuiččed
Bobanvuiččed | ||||||||||
---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
![]() Vik (Vicia sativa) sugukundan tipižes ühtennimižes heimospäi | ||||||||||
Tedoklassifikacii | ||||||||||
|
||||||||||
Latinankel'ne nimi | ||||||||||
Fabáceae Lindl., 1836 | ||||||||||
Areal | ||||||||||
Bobanvuiččiden levigandusen kart. Voib löuta erikoid nelläs päižes biomas: tropine mec, ven vö, nit, i sukkulentad | ||||||||||
|
Bobanvuiččed (latin.: Fabaceae) om Kaksidülehtesižed-klassan kazmusiden sugukund. Kaik 19400 erikod mülüdas 730 heimho.
Elonform oleskeleb hein, lian, penzaz i pu (oz., sar'vutpu, akacii).
LeviganduzRedigeeri
Sugukundan ezmäižed kazmused sünduiba 65 mln vozid tagaz kaivandusiden andmusiden mödhe. Se om koumanz' sugukund erikoiden lugun mödhe Orhidejiden i Puzuänikoižiden jäl'ghe, otab 7 procentad änikkazmusiden keskes. Ristitun evolücii om sidodud Bobanvuiččiden kävutandha lujas.
Erikoiden järgeline leviganduz om tropižed vihmmecad mail'madme, Amerikan i Afrikan kuivad mecad.
ÜmbrikirjutandRedigeeri
Lehtesed čereduišoiš, ned oma palakahad ezilehtesenke tobjimalaz.
Änikuz om toppaz, harvemb ripsud. Änikod oma kaks'suguižed kaks'pol'ženke simmetrijanke, gavedid pölüstoittas niid. Viž äniklehtest, kümne pölükäd. Bobanvuiččiden plod om bob tedos i paug jogapäiväližes elos, semned endospermata järedoidenke idülehtesidenke. Plod om kuiv äisemnikaz, avaidase kebnas, no oleleb ühtenke semnenke i om jüged avaita mugošt.
KävutandRedigeeri
Kazvatadas erasiden kazmusiden ploduid, ottas paugun semnid sömäks (järgeline herneh, soi, fasol', arahis).
Semetas heinformid sideratoikš mahusen rekul'tivacijan täht. Erased erikod oma söteheinäd: vik, imičaine, lücern, verblüdankarang. Voib löuta dekorativižid erikoid kaikuččes sures alasugukundas.
AlasugukundadRedigeeri
Vspäi 1985 Rahvahidenkeskeine program Bobanvuiččiden andmuzbazan i inforadnikoičendan sädandha näht radab (angl.: International Legume Database and Information Service, ILDIS), baziruiše Reding-lidnas, Sur' Britanii.
Kaik om kuz' alasugukundad:
- Cezal'pinijanvuiččed (Caesalpinioideae) — 4400 erikod 148 heimos, sidä kesken enzne Mimozanvuiččed-sugukund (Mimosoideae).
- Cercidoideae — 335 erikod 12 heimos.
- Detarioideae — 760 erikod 84 heimos.
- Duparquetioideae — üks'jäine erik, Afrikan keskuzpala i päivlaskm.
- Dialioideae — 85 erikod 17 heimos.
- Faboideae — 14 tuhad erikoid 503 heimos.
HomaičendadRedigeeri
Bobanvuiččed Vikiaitas |