Boston

Boston (mugažo kirjutase anglijan kelel, virkmine — [ˈbɒstən], sijaline virkand [ˈbɑːstn̩]) om AÜV:oiden lidn da port niiden Atlantižen valdmeren randal. Se om Massačusets-štatan pälidn.

Boston

Lidnanznam	Flag
Valdkund	Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad
Eläjiden lugu (2020)	675,647 ristitud
Pind	232,1 km²
Pämez'	Mišel' Vu (kül'mku 2021—, Michelle Wu)
Telefonkod	+1−617, +1−857
Aigvö	tal'vel UTC−5, kezal UTC−4

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud vn 1630 7. päiväl sügüz'kud. Se sai lidnan statusad vl 1822.

Boston om medicinižen da uziden materialiden tegimištoiden keskuz, rahaazjoiden kompanijoiden päfater, turizman keskuz (21,2 mln turistoid vodes 2011).

Geografijan andmused

Lidn sijadase 14 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, istorine keskuz om saudud 5..7 m ü.m.t. korktusil. Lidnan ümbrišton keskmäine korktuz om 43 m ü.m.t.. Kaikiš korktemb čokkoim om Bellivju-kukkaz (101 m).

Klimat om subtropine. Paksud päivlaskmaižed kontinentaližed tulleid aletas valdmeren valatoitusele. Voden keskmäine lämuz om +11,1 C°, kezakun-elokun +20..+23,4 C°, tal'vkun-uhokun −1,2..+2,1 C°. Ekstremumad oma −28 C° (uhoku) i +40 C° (heinku). Kezaaigan minimum om +5 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +24 C° (tal'vku). Paneb 1107 mm sadegid vodes, kuidme tazomäras (82..109 mm kus). Paneb lunt 125 sm tal'ves keskmäras.

Eläjad

Vl 2017 lidnan ristitišt oli 685 094 eläjad. Läz vit millionad ristituid elädas Bostonan lidnaglomeracijas 11 700 km² pindal vn 2020 rahvahanlugemižen mödhe (Sur' Boston, kümnenz' sija AÜV:oiš).

Edeline lidnan pämez' om Martin Uolš (viluku 2014 — keväz'ku 2021, Marty Walsh).

Openduzsijad

Üläopendusen kaks' surt aluzkundad sijadase lidnas: Garvardan universitet da Massačusetsan tehnologine institut (angl.: MIT). Ühthemänho enamba sadad universitetoid da kolledžid om lidnas da sen ümbrištos. Kaikuččel vodel läz millionan nelländest ristituid kändasoiš ezmäižen kursan üläopenikoikš.

Transport

Ühthine MBTA-kompanii (angl.: Massachusetts Bay Transportation Authority) ohjandab kundaližtransportan erazvuiččil toižendoil: metro, ezilidnoiden raudte, avtobusad, trolleibusad, ehtatimed. Vspäi 1897 amerikaine kaikiš amuižemb metropolitenan sistem radab lidnas (nell' jonod, 122 stancijad, 134 km raudted).

Rahvahidenkeskeine civiline Boston-lendimport Edvard Logan-jenaralan nimed (BOS / KBOS, 42,5 mln passažiroid vl 2019) sijadase vides kilometras päivnouzmha lidnan keskuzpalaspäi. Tehtas reisid AÜV:oiden äjihe lidnoihe, Pohjoižamerikan, Päivlaskmaižen Evropan, Päivnouzmaižen Azijan i Persijan lahten pälidnoihe.

Lidnan nägud

Päiväižen mödhe: Bostonan ohjastusen pert', Päivlaskmaine agj, Pohjoine agj, Čarl'staun, Bostonan port, Päivnouzmaine agj (2011)

Boston ehthämäral

Sebruzlidnad

Kaik kahesa lidnad oma sebruzkosketusiš Bostonanke:

• Japonii Kioto, Japonii (vspäi 1959)
• Francii Strasburg, Francii (1960)
• Ispanii Barselon, Katalonii, Ispanii (1980)
• Kitai Hančžou, Kitai (1982)
• Italii Padui, Italii (1983)
• Avstralii Mel'burn, Viktorii, Avstralii (1985)
• Kitai Taibei, Taivan', Kitai (1996)
• Sekondi-Takoradi, Gan (2001)

Irdkosketused

• Lidnan tobmuden oficialine sait (boston.gov). (angl.)