Boston
Boston (mugažo kirjutase anglijan kelel, virkmine — [ˈbɒstən], sijaline virkand [ˈbɑːstn̩]) om AÜV:oiden lidn da port niiden Atlantižen valdmeren randal. Se om Massačusets-štatan pälidn.
Lidnanznam
|
Flag
|
| Valdkund | Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad |
| Eläjiden lugu (2020) | 675,647 ristitud |
| Pind | 232,1 km² |
| |
| Pämez' | Mišel' Vu (kül'mku 2021—, Michelle Wu) |
| Telefonkod | +1−617, +1−857 |
| Aigvö | tal'vel UTC−5, kezal UTC−4 |
Istorii vajehta
Eländpunktan aluz om pandud vn 1630 7. päiväl sügüz'kud. Se sai lidnan statusad vl 1822.
Boston om medicinižen da uziden materialiden tegimištoiden keskuz, rahaazjoiden kompanijoiden päfater, turizman keskuz (21,2 mln turistoid vodes 2011).
Geografijan andmused vajehta
Lidn sijadase 14 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, istorine keskuz om saudud 5..7 m ü.m.t. korktusil. Lidnan ümbrišton keskmäine korktuz om 43 m ü.m.t.. Kaikiš korktemb čokkoim om Bellivju-kukkaz (101 m).
Klimat om subtropine. Paksud päivlaskmaižed kontinentaližed tulleid aletas valdmeren valatoitusele. Voden keskmäine lämuz om +11,1 C°, kezakun-elokun +20..+23,4 C°, tal'vkun-uhokun −1,2..+2,1 C°. Ekstremumad oma −28 C° (uhoku) i +40 C° (heinku). Kezaaigan minimum om +5 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +24 C° (tal'vku). Paneb 1107 mm sadegid vodes, kuidme tazomäras (82..109 mm kus). Paneb lunt 125 sm tal'ves keskmäras.
Eläjad vajehta
Vl 2017 lidnan ristitišt oli 685 094 eläjad. Läz vit millionad ristituid elädas Bostonan lidnaglomeracijas 11 700 km² pindal vn 2020 rahvahanlugemižen mödhe (Sur' Boston, kümnenz' sija AÜV:oiš).
Edeline lidnan pämez' om Martin Uolš (viluku 2014 — keväz'ku 2021, Marty Walsh).
Openduzsijad vajehta
Üläopendusen kaks' surt aluzkundad sijadase lidnas: Garvardan universitet da Massačusetsan tehnologine institut (angl.: MIT). Ühthemänho enamba sadad universitetoid da kolledžid om lidnas da sen ümbrištos. Kaikuččel vodel läz millionan nelländest ristituid kändasoiš ezmäižen kursan üläopenikoikš.
Transport vajehta
Ühthine MBTA-kompanii (angl.: Massachusetts Bay Transportation Authority) ohjandab kundaližtransportan erazvuiččil toižendoil: metro, ezilidnoiden raudte, avtobusad, trolleibusad, ehtatimed. Vspäi 1897 amerikaine kaikiš amuižemb metropolitenan sistem radab lidnas (nell' jonod, 122 stancijad, 134 km raudted).
Rahvahidenkeskeine civiline Boston-lendimport Edvard Logan-jenaralan nimed[1] (BOS / KBOS, 42,5 mln passažiroid vl 2019) sijadase vides kilometras päivnouzmha lidnan keskuzpalaspäi. Tehtas reisid AÜV:oiden äjihe lidnoihe, Pohjoižamerikan, Päivlaskmaižen Evropan, Päivnouzmaižen Azijan i Persijan lahten pälidnoihe.
Lidnan nägud vajehta
Sebruzlidnad vajehta
Kaik kahesa lidnad oma sebruzkosketusiš Bostonanke[2]:
Homaičendad vajehta
Irdkosketused vajehta
| Boston Vikiaitas |
| AÜV:oiden järedad lidnad | |||
| Enamba 3 mln. eläjid | Los Andželes | Nju Jork | ||
| 1—3 mln. eläjid | Čikago | Dallas | Filadel'fii | Finiks | Hjuston | San Antonio | San Diego | San Hose | ||
| 750 tuh. eläjid — 1 mln. | Džeksonvill | Fort Uert | Indianapolis | Kolumbus | Ostin | San Francisko | Šarlott | ||
| Enamba 500 tuh. eläjid | Al'bukerke | Baltimor | Boston | Denver | Detroit | El' Paso | Fresno | Las Vegas | Luisvill | Memfis | Miluoki | Našvill | Oklahoma Siti | Portlend | Sakramento | Sietl | Tuson | Vašington | ||