Mel'burn

Mel'burn (angl.: Melbourne [ˈmɛlbə(r)n], sijaline virkand mž. [ˈmælb(ə)n], avstralijan sijaližiden aborigenoiden kelil: Narrm / Naarm) om lidn Avstralijan suvipäivnouzmas. Se om kahtenz' lidn valdkundas eläjiden lugun mödhe (Sidnein jäl'ghe), kaikiš suvemb lidn-millioner mail'mas.

Mel'burn
Melbourne

Lidnanznam	Flag
Valdkund	Avstralii
Eläjiden lugu (2022)	5,031,195 ristitud
Pind	9993 km²
Pämez'	Robert Doil (2008—)
Telefonkod	+61−03
Aigvö	tal'vel UTC+10, kezal UTC+11

Lidnan kart (2024)

Mel'burn-lidn (angl.: City of Melbourne) om Viktorii-štatan administrativižeks keskuseks da palaks. Štatan nell' ristitud videspäi elädas Sures Mel'burnas.

Lidn om Avstralijan kul'turan da sportan keskuz. Vl 1956 se vastsi Kezaližid Olimpižid vändoid.

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud vl 1835 kuti evropalaižiden külä Uz' Suviuel's-kolonijas. Vl 1837 lidnan pertišton «Hoddlan plan» (angl.: Hoddle Grid) oli vahvištadud. Sen-žo voden lopus nimitihe eländpunktad nügüdläižikš Suren Britanijan Uil'jam Len-päministran (1835-1841) 2. Mel'burnan vikont-arvnimen mödhe, hän libui Derbi-grafkundan Melborn-sijaižespäi Anglijan keskuzpalas. Vn 1847 kezakun 25. päiväl tedotihe Suren Britanijan Viktorii-kunigaznaižen kirjeižes, kudamb andoi Mel'burnale lidnan statusad. Vspäi 1851 ripmatoman Viktorii-kolonijan aluz oli pandud, nügüd' Viktorii-štat. 1850-nzil vozil lidn kändihe tetabaks da kazvoi heredas löutud kuldan kaivuden tagut.

Vozil 1901−1927 Mel'burn oli Avstralijan pordaigaližeks pälidnaks, sid' sirtihe pälidnad Kanberha.

Mel'burn šingotase avtosauvomižel, bankingal, turizmal (6,5 mln matknikoid vl 2004). Valdkundan sured kompanijad baziruišoiš lidnas: ANZ (bankgrupp), BHP Billiton (kaivuztegimišt), National Australia Bank, Rio Tinto (kaivuzmetallurgii), Telstra (telekommunikacijad).

Geografijan andmused

Lidnan transportted i sijaduz Viktorii-štatas vl 2011

Lidn sijadase Jarr-jogen molembil randoil, 31 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, Port Fillip-merilahtes ümbri, kudamb ühtenzoitase Bassan sal'menke. Geografižed koordinatad oma 37°48′49″S da 144°57′47″E.

Klimat om ven valdmeren, sä vajehtub paksus. Voden keskmäine lämuz om +14,9 C°, tal'vkun-keväz'kun +18,4..+20,6 C°, kezakun-elokun +9,6..+10,4 C°. Ekstremumad oma −2,5 C° (heinkun, eloku) i +46,8 C° (uhoku). Kezaaigan minumum om +3,5 C° (tal'vku), tal'vaigan maksimum om +24,6 C° (eloku). Paneb sadegid 515 mm vodes, kuidme läz tazomäras, enamba sügüz'kus-tal'vkus (46..60 mm kus), toižil kuil 33..42 mm kus. Paneb lunt harvoin lujas, oleleb haloid paksumba. Keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 44..65 % röunoiš voden aigan.

Tobmuz

Suren Mel'burnan rajonad-municipalitetad vl 2011

«Sur' Mel'burn»-rajon sijaliženke ičeohjastusenke jagase 31 municipaližeks ühtnikaks (niid om 79 kaikes štatas) vspäi 1994: 27 — lidnad (angl.: city), nell' — grafkundad (angl. shire).

Eläjad

Vl 1854 ristitišt oli 123 tuhad eläjid. Vn 2006 rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 3 744 373 ristitud. Vl 2011 heiden keskes 36,7% oma sündnuded verhiš maiš. Kaik 4 529 500 ristitud elihe lidnas vl 2015. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'.

Religijan mödhe hristanuskojad (55,8 %) i religijatomad (23,5 %) oma enambuses vl 2006.

Transport

Transportted lähttas radialižikš lidnan keskusespäi, ristitud elädas pidust' niid. Personaližed avtod oma pätransportaks. Ezilidnelektrojonused, tramvaid, avtobusad, velosipedad da taksid oma kundaližeks transportaks. Lidnan suruzihe kacmata, ei ole metrod projektas eskai. Valdkundan kaikiš suremb meriport sijadase lidnas.

Kaik nell' lendimportad oma saudud lidnas. Suremb niiden keskes om rahvahidenkeskeine civiline Mel'burn (Tullamarin)-lendimport (MEL / YMML, 37,1 mln passažiroid vl 2019), se sijadase 23 km lodeheze lidnan keskusespäi Tullamarin-ezilidnas. Sišpäi tehtas reisid Azijan äjihe maihe i Udhe Zelandijha, Londonhasai i Los Andželeshasai, mugažo Avstralijadme.

Irdkosketused

• Mel'burn-lidnan oficialine sait (melbourne.vic.gov.au). (angl.)