Mel'burn
Mel'burn (angl.: Melbourne [ˈmɛlbə(r)n], sijaline virkand mž. [ˈmælb(ə)n]) om lidn Avstralijan suvipäivnouzmas. Se om kahtenz' lidn valdkundas eläjiden lugun mödhe (Sidnein jäl'ghe), kaikiš suvemb lidn-millioner mail'mas.
Lidnanznam![]() |
Flag![]() |
Valdkund | Avstralii |
Eläjiden lugu (2015) | 4,529,500 ristitud |
Pind | 9990,5 km² |
![]() | |
Pämez' | Robert Doil (2008—) |
Telefonkod | +61−03 |
Aigvö | tal'vel UTC+10, kezal UTC+11 |
Mel'burn-lidn (angl.: City of Melbourne) om Viktorii-štatan pälidn. Štatan nell' ristitud videspäi elädas Sures Mel'burnas.
Lidn om Avstralijan kul'turan da sportan keskuz. Vl 1956 se vastsi Kezaližid Olimpižid vändoid.
IstoriiRedigeeri
Eländpunktan aluz om pandud vl 1835 kuti evropalaižiden külä Uz' Suviuel's-kolonijas. Vl 1837 lidnan pertišton «Hoddlan plan» (angl. Hoddle Grid) oli vahvištadud. Vl 1847 kezakun 25. päiväl tedotihe Suren Britanijan Viktorii-kunigaznaižen kirjeižes, kudamb andoi Mel'burnale lidnan statusad. Vspäi 1851 ripmatoman Viktorii-kolonijan aluz oli pandud, nügüd' Viktorii-štat. 1850-nzil vozil lidn tegihe tetabaks da kazvoi heredas löutud kuldan kaivuden tagut.
Vozil 1901−1927 Mel'burn oli Avstralijan pordaigaližeks pälidnaks, sid' sirtihe pälidnad Kanberha.
Geografijan andmusedRedigeeri
Lidn sijadase Jarr-jogen molembil randoil, Port Fillip-merilahtes ümbri, kudamb ühtenzoitase Bassan sal'menke. Geografižed koordinatad oma 37°48′49″S da 144°57′47″E.
Klimat om ven valdmeren. Paneb sadegid 602 mm vodes, kuidme tazomäras.
«Sur' Mel'burn»-rajon sijaliženke ičeohjastusenke jagase 31 municipaližhe ühtnikha (niid om 79 kaikes štatas) vspäi 1994: 27 — lidnad (angl. city), 4 — grafkundad (angl. shire).
EläjadRedigeeri
Vl 1854 ristitišt oli 123 tuhad eläjid. Vn 2006 rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 3 744 373 ristitud. Vl 2011 heiden keskes 36,7% oma sündnuded verhiš maiš.
Religijan mödhe hristanuskojad (55,8%) i religijatomad (23,5%) oma enambuses vl 2006.
TransportRedigeeri
Transportted lähttas radialižikš lidnan keskusespäi, ristitud elädas pidust' niid. Personaližed avtod oma pätransportaks. Ezilidnelektrojonused, tramvaid, avtobusad, velosipedad da taksid oma kundaližeks transportaks. Lidnan suruzihe kacmata, metrod ei ole eskai projektas.
Valdkundan kaikiš suremb meriport sijadase lidnas. Nell' lendimportad om lidnas. Suremb niiden keskes om rahvahidenkeskeine civiline lendimport (MEL), se sijadase 23 km lodeheze lidnan keskusespäi Tullamarin-ezilidnas. Sišpäi tehtas reisid Azijan äjihe maihe i Udhe Zelandijha, Londonhasai i Los Andželeshasai, mugažo Avstralijadme.
HomaičendadRedigeeri
IrdkosketusedRedigeeri
Mel'burn Vikiaitas |
Avstralijan štatad da territorijad i niiden administrativižed keskused | |||
Štatad | Kvinslend (Brisben) | Päivlaskmaine Avstralii (Pert) | Suviavstralii (Adelaid) | Tasmanii (Hobart) | Uz' Suviuel's (Sidnei) | Viktorii (Mel'burn) | ||
Territorijad | Avstralijan pälidnan territorii (Kanber) | Džervis Bei territorii (Džervis Bei)| Pohjoine territorii (Darvin) | ||