Kolumbus (angl.: Columbus [kəˈlʌmbəs]) om lidn AÜV:oiden päivnouzmas. Se om Ogajo-štatan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn, 14nz' surtte valdkundas eläjiden lugun mödhe.

Kolumbus
Columbus
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad
Eläjiden lugu (2018) 892,533 ristitud
Pind 577,85 km²
Kolumbus Columbus
Pämez' Endrü Ginter
(viluku 2016—.
Andrew J. Ginther)
Telefonkod +1−614, +1−380, +1−740
Aigvö tal'vel UTC−5,
kezal UTC−4


Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna.
Kolumbusan transportine kart (2014)

Istorii Redigeeri

Eländpunktan aluz om pandud vl 1812 kuti štatan uz' administrativine pälidn sen keskuzpalas. Kolumbus sai lidnan (angl. city) statusad vl 1836. Om nimitadud Hristofor Kolumb-merimatkadajan kanzannimen latinižen versijan mödhe. Vodele 1857 saudihe štatan Kapitolijad. Lidn eli läbi znamasižes sur'vedes vn 1913 keväz'kus.

Kolumbus šingotase aviasauvomižel, elektronikan i energetižen mašiništon tehmižel (American Electric Power-korporacijan päfater), sömtegimištol, tekstiližel sarakol (Limited Brands-kompanii), bankoil i varmitusen kompanijoil (Nationwide Mutual Insurance Company), mugažo pästtas terasen toižendoid i produkcijad armijan täht. Toižiden järedoiden kompanijoiden päfaterad oma saudud lidnas vai läz sidä: Momentive Specialty Chemicals (plastikad), Big Lots (torguind), Cardinal Health (zelläd).

Geografijan andmused Redigeeri

Lidn sijadase štatan keskuzpalas, Sajoto-jogen randoil (angl.: Scioto River 372 km pitte, Ogajon oiged ližajogi), 275 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Olentangi-jogi (angl. Olentangy River 156 km pitte) lankteb Sajotho huralpäi lidnan keskuses.

Kolumbusan ühthine pind om 577,85 km², sidä kesken kuivma 562,47 km², vezi 15,38 km².

Eläjad Redigeeri

Vl 2010 eläjiden lugu oli 787 033 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Läz 2,5 mln ristituid elädas lidnaglomeracijas vl 2018 (kahtenz' surtte Ogajos i 26. surtte AÜV:oiš).

Transport Redigeeri

Avtobusad oma kundaližeks transportaks lidnas, mugažo velosipediden i elektroskuteriden kortoman kompanijad. Passažirine raudtelikund tuli lophu vl 1977.

Rahvahidenkeskeine civiline Džon Glenn Kolumbus-lendimport (CMH, 8,1 mln passažiroid vl 2018) sijadase 10 km päivnouzmha-pohjoižpäivnouzmha lidnan azjaližes keskusespäi. Tehtas passažirreisid AÜV:oiden äjihe järedoihe lidnoihe i Torontoho, om sezonreisid Kankunha (Meksik). Jügureisid oma irregulärižed. Toine rahvahidenkeskeine soda- da civiline Rikenbaker-lendimport (LCK, angl. Rickenbacker) om saudud 16 km suvhe lidnan keskusespäi, holitab jügureisid Evrazijan maihe i radab armijan täht, lidnan varalendimport.

Homaičendad Redigeeri


Irdkosketused Redigeeri



AÜV:oiden järedad lidnad
Enamba 3 mln. eläjid Los Andželes | Nju Jork
1—3 mln. eläjid Čikago | Dallas | Filadel'fii | Finiks | Hjuston | San Antonio | San Diego | San Hose
750 tuh. eläjid — 1 mln. Džeksonvill | Fort Uert | Indianapolis | Kolumbus | Ostin | San Francisko | Šarlott
Enamba 500 tuh. eläjid Al'bukerke | Baltimor | Boston | Denver | Detroit | El' Paso | Fresno | Las Vegas | Luisvill | Memfis | Miluoki | Našvill | Oklahoma Siti | Portlend | Sakramento | Sietl | Tuson | Vašington