Detroit (mugažo anglijan kelel [dɨˈtrɔɪt] — francijan kelen détroit [deˈtʀwa] sanaspäi «sal'm, kaidelmaz») om AÜV:oiden lidn pohjoižes Mičigan-štatas, sen kaikiš suremb lidn i ičeze ezilidnoidenke mugažo, sijadase Kanadan röunanno. Om Uein-ümbrikon administrativižeks keskuseks.

Detroit
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad
Eläjiden lugu (2020) 639,111 ristitud
Pind 370,09 km²
Detroit
Pämez' Maik Daggan
(viluku 2014—,
Mike Duggan)
Telefonkod +1−313
Aigvö tal'vel UTC−5,
kezal UTC−4

Lidn ičeze ezilidnoidenke om Pohjoižen Amerikan avtotegimišton keskuz tähäsai.

Istorii

vajehta

Vn 1701 24. päiväl heinkud francine Antuan Lome-matkadai De Kadillak-ser pani lidnan alusen faktorijaks torguimha karvoil indejalaižidenke, i vhesai 1796 Detroit oli Kanadan lidnuden. Vl 1805 eländpunktan tobj pala paloi, sikš miše äjad pertid oliba pumaterialaspäi. Jäl'ghižel vodel Detroit-žilo sai lidnan statusad. Vozil 1805−1847 Detroit oli Mičigan-štatan pälidnaks.

Vn 2014 11. päiväl tal'vkud lidn päzui satusekahašti bankrotnendan proceduras läbi.

Geografijan andmused

vajehta
 
Lidnan rajoniden kart (areas, 2012)

Lidn sijadase ühtennimižen kaidelmasen oiktal randal 174..206 metrad korktusil, 200 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Se seižub kanadižen Uinsor-lidnan kohtas, lidnad ühtenzoittas Ambassador-sildal da kahtel tonnelil. Detroit-kaidelmaz jokseb Sent Kler-järvespäi Eri-järvhe, pol'tel Suriš järvišpäi Ph. Lavrentijan jogehe. Detroitan ühthine pind om 370,09 nellikkilometrad, sidä kesken vezi otab 10,78 km².

Klimat om ven kontinentaline Suriden järviden valatoitusenke, tal'v om pehmed, keza om pit'k da läm'. Voden keskmäine lämuz om +10,3 C°, kezakun-elokun +21,1..+23,4 C°, tal'vkun-uhokun −0,4..−3,4 C°. Ekstremumad oma −29 C° (viluku, uhoku) i +41 C° (heinku). Kezaaigan minimum om +2 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +21 C° (tal'vku, uhoku). Paneb sadegid 872 mm vodes, enamba sulakus-sügüz'kus (82..94 mm kus), vähemba tal'vkus-uhokus (53..57 mm kus). Paneb 114 sm lunt tal'ves. Keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 65..77 % röunoiš voden aigan.

Tobmuz

vajehta

Detroit jagase kahesaks rajonaks (angl.: area), ned — lidnanlaptoikš (neighborhood).

Edeline lidnan pämez' (mer) om Deiv Bing (Dave Bing, semendku 2009 — tal'vku 2013).

Eläjad

vajehta

Vl 2010 lidnan eläjiden lugu oli 713 777 ristitud, sen polenduz jätktase. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 1 849 568 eläjad vl 1950, sid' ristitud zavodiba sirta ezilidnoihe massižikš, teravamba 1970-nziden voziden lopus, i Detroit kadoti millionnikan statusad 1990-nzil vozil. Lidnan aglomeracii otab nell'toštkümnenden sijan AÜV:oiš ristitišton lugun mödhe, kaik 4,3 mln eläjid oli siš vll 2017 i 2020 10 071 km² pindal.

Ižanduz

vajehta

Suren Detroitan kogosüdäiprodukt om 197,7 bln US$ (vl 2010).

Mail'man avtotegijoiden kompanijoiden päfaterad sijadasoiš Detroitas (amerikaine «Sur' Koumnik»): Dženeral Motors kompanijan Renessans-päfater («Udessündund») da üks' tegim lidnas, Ford tegimidenke — suvipäivlaskmaižes Dirborn-ezilidnas, Kraisleran päfater — lodehližes Obern Hils-ezilidnas.

Transport

vajehta

Detroit om znamasine rahvahidenkeskeine transporttesol'm. Jogiport radab Kanadas, avtotonnel' i raudtetonnel' ühtenzoittas Kanadan Uinsor-lidnanke, niiden ližaks sild linneb vaumiž vodele 2024.

Avtotegijoiden lobbiruind ostmaha avtoid veihe sihe azjaha, miše kundaline transport ei olend šingotadud lidnas hätken aigan. Avtobusoiden maršrutad ratas lidnas i ezilidnoiš, pandud seibhil raudten kiruhtranzit 4,7 kilometrad pitte ajab Detroitan keskuzpalaspäi vspäi 1987, tramvain jono (QLine 5,3 km pitte, 20 seižutest) om töhöpästtud vl 2017.

Rahvahidenkeskeine civiline Detroitan aglomeracijan Uein-ümbrikon lendimport[1] (DTW / KDTW, 36,7 mln passažiroid vl 2019, 230 tuhad tonnoid jüguid vl 2018) sijadase päivlaskmaižes Romjulus-ezilidnas. Tehtas reisid AÜV:oiden, Kanadan i Meksikan järedoihe lidnoihe, Päivnouzmaižen Azijan i Päivlaskmaižen Evropan pälidnoihe, Saksanman toižihe lidnoihe (Frankfurt, Münhen).

Galerei

vajehta

Homaičendad

vajehta
  1. Rahvahidenkeskeižen Detroit-lendimportan sait (metroairport.com). (angl.) (isp.) (fr.) (saks.) (kor.) (kit.) (jap.) (arab.)

Irdkosketused

vajehta



AÜV:oiden järedad lidnad
Enamba 3 mln. eläjid Los Andželes | Nju Jork
1—3 mln. eläjid Čikago | Dallas | Filadel'fii | Finiks | Hjuston | San Antonio | San Diego | San Hose
750 tuh. eläjid — 1 mln. Džeksonvill | Fort Uert | Indianapolis | Kolumbus | Ostin | San Francisko | Šarlott
Enamba 500 tuh. eläjid Al'bukerke | Baltimor | Boston | Denver | Detroit | El' Paso | Fresno | Las Vegas | Luisvill | Memfis | Miluoki | Našvill | Oklahoma Siti | Portlend | Sakramento | Sietl | Tuson | Vašington