Padui
Padui (ital.: Padova [ˈpaːdova], latin.: Patavium) om lidn da kommun Italijan pohjoižpäivnouzmas, mülüb Venecijan agjaha.
Lidnanznam
| |
| Valdkund | Italii |
| Eläjiden lugu (2018) | 210,928 ristitud |
| Pind | 93,03 km² |
| |
| Pämez' | Serdžo Džordani (kezaku 2017—) |
| Telefonkod | +39-(0)49 |
| Aigvö | tal'vel UTC+1, kezal UTC+2 |
Istorii vajehta
Ezmäižed eländpunktad oliba olmas lidnan territorijal 11.-10. voz'sadaspäi edel meiden erad. Vspäi 226 EME Padui oli ühtnenu Riman tobmudehe. Vl 1405 Padui mülüi Venecijan Tazovaldkundha i kändihe sen openduzkeskuseks. 16. voz'sadan lidnuz om kaičenus hüvin, Riman amfiteatran seiniden jändused oma olmas.
Padui šingotase tegimištzonal 10 km² pindal, se om varatoittud portal i kahtel raudtestancijal, Evropan järed logistine keskuz. Sädas mugažo keramižid tegesid, kaluid porcellanaspäi i čomamahttekstilišpäi, muziksoitoid, juvelirižid tegesid.
Geografijan andmused vajehta
Lidn sijadase Bakkil'jone-jogen (118 km pitte, ital. Bacchiglione) i kanaliden randoil, 12 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Brent-jogi (174 km, ital. Brenta) om lidnan pohjoižröunaks. Matkad Venecijan lahthesai da Venecijhasai om 20 km päivnouzmha.
Eläjad vajehta
Vl 2015 eläjiden lugu oli 211 208 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 234 678 eläjad vl 1981. Vl 2006 90,7% eläjid oliba italijalaižed, uskojiden enambuz — Riman katolikad. Vodele 2016 kommunan toižiden rahvahiden pala oli 15,9%, sündnundan ma (enamba 2,5 tuhad rist.): Romanii — 8,8 tuh., Moldov — 4,7 tuh., Nigerii — 2,6 tuh., Kitai — 2,5 tuhad.
Transport vajehta
Kundaline transport om avtobusad (40 maršrutad), tramvaid šinal (1 jono, 10 km), privatižed taksid. Elektroraudtejonod ühtenzoittas Venecijan aglomeracijan toižidenke lidnoidenke.
Sebruzlidnad vajehta
Boston, Massačusets, AÜV (vspäi 1983)
Koimbr, Portugalii (1998)
Nansi, Francii (1964)
Irdkosketused vajehta
- Kommunan oficialine sait (padovanet.it). (ital.) (angl.)
| Padui Vikiaitas |