Tuson
Tuson (angl.: Tucson [ˈtuːsɒn] / [tuːˈsɒn], isp.: Tucsón [tukˈson]) om lidn AÜV:oiden suvipäivlaskmas. Se om Arizon-štatan kahtenz' surtte lidn, Pim-ümbrikon (Pima County, 23 800 km²) administrativine keskuz.
Flag
| |
| Valdkund | Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad |
| Eläjiden lugu (2020) | 542,629 ristitud |
| Pind | 625,04 km² |
| |
| Pämez' | Redžina Romero (tal'vku 2019—, Regina Romero) |
| Telefonkod | +1−520 |
| Aigvö | UTC−7 |
Istorii vajehta
Eländpunktan aluz om pandud vl 1768 ispanijalaižil lidnuseks («fort:aks») navaho-indejalaižiden mal. Mülüb AÜV:oihe vspäi 1853. Sai lidnan oiktusid vn 1877 7. päiväl uhokud. Šingotaškanzihe lujas 1950-nzil vozil (ristitišt ližadui 4,5 kerdha).
Tusonan ižandusen päsarakod oma aerokosmine, aviasauvomine azekhiden vägiden täht, optine elektronik (läz 150 edheotandad), vas'ken sulamine i turizm. Kaivuztegimišt om lidnan ümbrištos, sadas vas'ked, uranad, äimetalližid kivendoid. Mail'man tetabad Texas Instruments-, IBM- i Bombardier-korporacijad oma znamasiženke olemiženke lidnas.
Geografijan andmused vajehta
Lidn sijadase Arizonan suves, järedas oazisas, Santa Krus-jogen alangištos, 728 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Lidnan ühthine pind om 625,04 km², sidä kesken vezi otab 0,82 km², toine om kuivma. Meksikan röun om 100 kilometras suvhe. Matkad štatan administrativižes Finiks-keskushesai om 188 km lodeheze raudtel vai avtotedme. Vezivarad oma vähähkod.
Klimat om letetazangišton kuiv, keza om räk, tal'v om pehmed. Voden keskmäine lämuz om +21,4 C°, kezakun-sügüz'kun +28,2..+31,2 C°, tal'vkun-uhokun +11,7..+13,4 C°. Ekstremumad oma −14 C° (viluku) i +47 C° (kezaku). Kezaaigan minimum om +6 C° (kezaku, sügüz'ku), tal'vaigan maksimum om +33 C° (uhoku). Paneb sadegid 269 mm vodes, enamba heinkus-sügüz'kus (34..56 mm kus), kuiv sezon oleskeleb sulakus-kezakus (17 mm kaikes pordos). Keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 21..27 % röunoiš sulakus-kezakus i 37..50 % toižiš kuiš.
Tobmuz vajehta
Tuson jagase kudeks valičemižümbrikoks (angl.: ward).
Edeline lidnan pämez' (mer) om Džonatan Rotšil'd (Jonathan Rothschild, tal'vku 2011 — tal'vku 2019).
Eläjad vajehta
Vn 2010 AÜV:oiden rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 520 116 ristitud. Vl 2017 lidnan ristitišt oli 535 677 eläjad i läz 850 tuh. ristituid elihe ezilidnoidenke. Läz üht millionad eläjid om lidnaglomeracijas (2020). Sen ližaks, om äi illegitimižid immigrantoid Meksikaspäi.
Augotižlibundan mödhe (2020): evropalaižed — 43,6 %, latinoamerikalaižed i ispanijalaižed — 42,2 %, afrikalaižed — 5,6 %, azijalaižed — 3,2 %, indejalaižed — 2,9 %, valdmerimalaižed — 0,3 %.
Arizonan universitet[1] (alusenpanend 1885, 49,5 tuh. üläopenikoid vl 2021) om päine radonandai lidnas.
Transport vajehta
Avtobusad (Sun Tran bus system) i tramvain jono (6,3 km) oma kundaližeks transportaks lidnas. Severz'-se velotemaršrutoid oma sätud.
Rahvahidenkeskeine civiline Tuson-lendimport[2] (TUS / KTUS, 3,7 mln passažiroid vl 2019) sijadase kümnes kilometras suvhe lidnan keskusespäi. Tehtas reisid AÜV:oiden päivlaskman i Tehas-štatan surihe lidnoihe, Čikagho, Minneapolisha. Il'mvägiden järed Devis-Monten sodabaz radab lidnan suvipäivnouzmas, lendimiden tuhad i kosmoslaivoiden kümnikad kaitas siš.
Homaičendad vajehta
Irdkosketused vajehta
- Lidnan tobmuden oficialine sait (tucsonaz.gov). (angl.) (+ äikel'ne avtomatine känduz)
| Tuson Vikiaitas |
| AÜV:oiden järedad lidnad | |||
| Enamba 3 mln. eläjid | Los Andželes | Nju Jork | ||
| 1—3 mln. eläjid | Čikago | Dallas | Filadel'fii | Finiks | Hjuston | San Antonio | San Diego | San Hose | ||
| 750 tuh. eläjid — 1 mln. | Džeksonvill | Fort Uert | Indianapolis | Kolumbus | Ostin | San Francisko | Šarlott | ||
| Enamba 500 tuh. eläjid | Al'bukerke | Baltimor | Boston | Denver | Detroit | El' Paso | Fresno | Las Vegas | Luisvill | Memfis | Miluoki | Našvill | Oklahoma Siti | Portlend | Sakramento | Sietl | Tuson | Vašington | ||