Seged

Seged (mad'j.: Szeged ['sɛɡɛd], saks.: Szegedin, rom.: Seghedin, serb.: Сегедин / Segedin) om lidn Mad'jaranman suves, Čongrad-Čanad-agjan pälidn. Se om valdkundan koumanz' surtte eländpunkt.

Seged
Szeged

Lidnanznam	Flag
Valdkund	Mad'jaranma
Eläjiden lugu (2022)	158,022 ristitud
Pind	280,84 km²
Pämez'	Laslo Botka (reduku 2002—, László Botka)
Telefonkod	+36−62
Aigvö	tal'vel UTC+1, kezal UTC+2

Lidnan sijaduz agjas i valdkundas (2017)

Istorii

Mad'jarankel'ne eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan Bela III-kunigahan dokumentas vl 1183 nügüdläiženke nimenke. Seged oli muretud täuzin mongoliž-totarižil sodavägil 13. voz'sadas, no oli saudud udes. Se sai lidnan oiktusid vl 1498. Vl 1879 katastrofine sur'vezi pani mantazole kaiked lidnad Tis-jogen tagut, siš aigaspäi se om udessündutadud möst.

Seged šingotase sömtegimišton keskuseks ezikät, om tetab «paprik»-perčiden kazvatusel i «salämi»-kolbasan tehmižel. Järed lämuzelektrostancii i hulad purtked ratas lidnas.

Geografijan andmused

Lidnan kart ezilidnoidenke (2022)

Lidn sijadase tazangištol, valdkundan röunanno Serbijanke 10 kilometras suvhe da Romanijanke 20 km suvipäivnouzmha. Se seižub 75 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, Tis-jogen (mad'j.: Tisza) molembil randoil. Matkad Budapešthasai om 160 km lodeheze. Lähembaižed järedad lidnad oma Kečkemet 86 km lodeheze da Subotic (Serbii) 40 km suvipäivlaskmha.

Klimat om subtropižen i venon kontinentaližen röunal. Om äi päipaštokahid päivid kezal, no om vähä niid lujas tal'vel. Voden keskmäine lämuz om +11,5 C°, kezakun-elokun +20,6..+22,4 C°, tal'vkun-uhokun −0,1..+1,6 C°. Ekstremumad oma −25,1 C° (viluku, tal'vku) i +39,6 C° (heinku, eloku). Kezaaigan minimum om +3,9 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +20,5 C° (uhoku). Paneb sadegid 535 mm vodes, enamba semendkus-heinkus (61..75 mm kus), vähemba vilukus-keväz'kus (27..30 mm kus). Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 65..70 % röunoiš keväz'kus-sügüz'kus, 84..88 % kül'mkus-vilukus.

Eläjad

Vn 2001 Mad'jaranman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 168 048 ristitud, heišpäi mad'jaralaižed ottihe 93,5 %, vn 2011 — 168 048 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 169 930 eläjad vl 1990.

Eläjiden enambuz om katoližen jumalankodikundan polenpidajad (36,4 % vl 2011) i ateistad (23,4 %), uskondan ozutandata — 31,4 %.

Professionaližen opendusen znamasine aluzkund om Segedan universitet, ühtištadihe senke severt-se toižid opendusen aluzkundoid vl 2000.

Nügüdläine lidnan pämez' om Laslo Botka, hän om valitud möst vozil 2006, 2010, 2014 da 2019.

Transport

Avtobusad, tramvaid da trolleibusad oma kundaližeks transportaks lidnas. Päraudtestancii radab. «Budapešt — Belgrad»-avtote läbitab lidnad.

Lendimport radab peniden privatižiden lendimiden täht.

Sebruzlidnad

Seged om kožundkosketusiš 17 lidnanke:

Saksanma Darmštadt, Gessen, Saksanma (vspäi 1990) Sur' Britanii Kembridž, Anglii, Sur' Britanii (1987) Montenegro Kotor, Mustmägi (2001) Kipr Larnak, Kipr (1994) Bel'gii L'jež, Vallonii, Bel'gii (2001) Pol'šanma Lodz', Pol'šanma (2004) Francii Nicc, Francii (1969) Ukrain Odess, Ukrain (1977) Italii Parm, Italii (1988)

Horvatii Pul, Horvatii (2003) Ukrain Rahov, Ukrain (1997) Serbii Subotic, Serbii (1966 da 2004) Romanii Tirgu Mureš, Romanii (1997) Romanii Timišoar, Romanii (1998) AÜV Tolido, Ogajo, AÜV (1990) Suomenma Turku, Suomenma (1971) Kitai Veinan', Šen'si, Kitai (1999)

Irdkosketused

• Lidnan tobmuden sait (szeged.hu). (mad'j.)