Timišoar
Timišoar (rom.: Timișoara [timiˈʃo̯ara], mad'j.: Temesvár [ˈtɛmɛʃvaːr]) om Romanijan koumanz' surtte lidn, sijadase valdkundan päivlaskmas. Se om Timišan ümbrikon administrativine keskuz.
Lidnanznam | |
Valdkund | Romanii |
Eläjiden lugu (2016) | 332,983 ristitud |
Pind | 130,5 km² |
Pämez' | Nikolae Robu (heinku 2012—) |
Telefonkod | +40-(0)256/356 |
Aigvö | tal'vel UTC+2, kezal UTC+3 |
Istorii vajehta
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan Aradan aigkirjas kuti Temesiense-lidnuz (latin.: Castrum Temesiense) vl 1177. Om nimitadud lähižen Timiš-jogen mödhe, no nügüd' seižub Begei-jogen randoil (Dunain bassein). Mad'jarine Temešvar sai lidnanznamad vl 1365. Vll 1552−1716 oli mülünu Ottomanan imperijha. Vspäi 1919 Timišoar om Romanijan palaks. Toižen mail'man sodan aigan gitleranvastaine koalicii bombardirui lidnad lujas.
Timišoar šingotase neniden tavaroiden tehmižel: avtošinad (Continental), tehnižed gazad (Linde Group), avtopalad, kodihimii (Procter & Gamble).
Geografijan andmused vajehta
Lidn sijadase Timišan i Begein ühthejoksmusenno, 90 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Voib olda 6-ballaižid manrehkaidusid. Lähembaine järed lidn om Belgrad (Serbijan pälidn) 120 km suvipäivlaskmha orhal.
Eläjad vajehta
Vn 2011 Romanijan rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 319 279 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 334 115 eläjad vl 1992.
Vn 2011 Romanijan rahvahanlugemižen mödhe (enamba 0,4%) eläjiden 86,8% oma romanijalaižed, 5,1% — mad'jaralaižed, 1,4% saksalaižed, 1,3% serbalaižed, 0,7% čiganalaižed, 4,7% — toižed rahvahad.
Homaičendad vajehta
Irdkosketused vajehta
- Lidnan tobmuden aluzkundoiden oficialine sait (primariatm.ro). (rom.) (angl.) (saks.)
Timišoar Vikiaitas |