D'jor

D'jor (vai D'jör, mad'j.: Győr ['ɟøːr], saks.: Raab, latin.: Iaurinum, serb.: Ђер / Đer) om lidn Mad'jaranman lodehes. Se om valdkundan kudenz' lidn eläjiden lugun mödhe, D'jor-Mošon-Šopron-agjan administrativine keskuz.

D'jor
Győr

Lidnanznam	Flag
Valdkund	Mad'jaranma
Eläjiden lugu (2022)	128,050 ristitud
Pind	174,62 km²
Pämez'	Borkai Žol't (2006—)
Telefonkod	+36-(0)96
Aigvö	tal'vel UTC+1, kezal UTC+2

Lidnan sijaduz agjas i valdkundas (2017)

Istorii

Kel'tan eländpunkt oli olmas 5. voz'sadal EME. Riman aigan se oli varmitadud Arrabon-lidn (latin.: Ara Bona «jumalan altar'» i Arrabona), nimituz om kaičenus joges i saksan keles. Lidnuz oli udessaudud mad'jaralaižil, lidn nimitase nügüdläižikš 11. voz'sadaspäi. Oli okkupiruidud Osmanan imperijan sodavägil vll 1594−1598. Muretihe istorišt keskust vaiše paloin Toižen mail'man sodan aigan, i se om udessündutadud täuzin.

D'jor šingotase transportižen mašinansauvomižen «Rába»-holdingal (vagonad i jonused, jüguavtod, avtopalad), «Audi»-avtoiden tegimel, sauvond-, himižel i sömtegimištol.

Geografijan andmused

Lidnan kart (2009)

Lidn sijadase valdkundan lodehes, Rab-jogen randal (mad'j.: Rába, Dunain oiged ližajogi), 108 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Budapešthasai om 130 km päivnouzmha Ven — Budapešt-avtotedme i raudtedme.

Klimat om ven valdmeren subtropižen klimatan röunal. Keza om päivoikaz, tal'vaig om pil'vekaz lujas. Voden keskmäine lämuz om +11,1 C°, kezakun-elokun +19,9..+21,6 C°, tal'vkun-uhokun +0,3..+2,1 C°. Ekstremumad oma −22,1 C° (tal'vku) i +40,6 C° (eloku). Kezaaigan minimum om +3,6 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +20,5 C° (uhoku). Ei voi panda halad kezakus-sügüz'kus (sügüz'kun minimum om +0,5 C°). Paneb sadegid 570 mm vodes, enamba semendkus-sügüz'kus (58..65 mm kus), vähemba vilukus-uhokus (27..33 mm kus). Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 63..68 % röunoiš keväz'kus-uhokus, 82..84 % kül'mkus-vilukus.

Eläjad

Vn 2001 Mad'jaranman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 129 412 ristitud, vn 2011 — 129 527 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 129..130 tuhad vspäi 1990 i om nügüd'.

Sebruzlidnad

• Romanii Brašov, Romanii (vspäi 1993)
• Venäma Bränsk, Bränskan agj, Venäma (2004)
• Saksanma Erfurt, Türingii, Saksanma (1971)
• Saksanma Ingol'štadt, Bavarii, Saksanma (2008)
• Francii Kol'mar, Francii (1993)
• Suomenma Kuopio, Suomenma (1978)
• Izrail' Nacerat-Illit, Izrail' (1993)
• Pol'šanma Poznan', Pol'šanma (2008)
• Saksanma Zindel'fingen, Baden-Vürtemberg, Saksanma (1989)
• Kitai Uhan', Hubei, Kitai (1995)

Irdkosketused

• Lidnan oficialine sait (gyor.hu). (mad'j.) (angl.) (saks.) (slovak.) (ven.)