Avaita pämenü


D'jor (mad'j.: Győr ['ɟøːr], saks.: Raab, latin.: Iaurinum, serb.: Ђер / Đer) om lidn Mad'jaranman lodehes. Se om valdkundan kudenz' lidn eläjiden lugun mödhe, D'jor Mošon Šopron-agjan administrativine keskuz.

D'jor
Győr
 Lidnanznam
HUN Győr Címer.svg
 Flag
Flag of Győr.svg
Valdkund Mad'jaranma
Eläjiden lugu (2012) 131 564 ristitud
Pind 175 km²
D'jor Győr
Pämez' Borkai Žol't
(2 006—)
Telefonkod +36-(0)96
Aigvö tal'vel UTC+1 
kezal UTC+2

Südäiolend

IstoriiRedaktiruida

Kel'tan eländpunkt oli olmas 5. voz'sadal EME. Riman aigan se oli varmitadud Arrabon-lidn (latin.: Ara Bona «jumalan altar'» i Arrabona), nimituz om kaičenus joges i saksan keles. Lidnuz oli udessaudud mad'jaralaižil, lidn nimitase nügüdläižikš 11. voz'sadaspäi. Oli okkupiruidud Osmanan imperijan sodavägil vll 1594−1598. Muretihe istorišt keskust vaiše paloin Toižen mail'man sodan aigan, i se om udessündutadud täuzin.

D'jor šingotase transportižen mašinansauvomižen «Rába»-holdingal (vagonad i jonused, jüguavtod, avtopalad), «Audi»-avtoiden tegimel, sauvond-, himižel i sömtegimištol.

Geografijan andmusedRedaktiruida

Lidn sijadase valdkundan lodehes, Rab-jogen randal (mad'j.: Rába, Dunain oiged ližajogi), 108 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Budapešthasai om 130 km päivnouzmha Ven — Budapešt-avtotedme i raudtedme.

EläjadRedaktiruida

Vl 2012 eläjiden lugu oli 131 564 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 129..130 tuhad vspäi 1990 i om nügüd'.

SebruzlidnadRedaktiruida

HomaičendadRedaktiruida


IrdkosketusedRedaktiruida