Darmštadt
Darmštadt (saks.: Darmstadt [ˈdaʁmʃtat]) om Saksanman lidn Gessen-federacijanman suves.
Lidnanznam |
Flag |
Valdkund | Saksanma |
Eläjiden lugu (2017) | 158,254 ristitud |
Pind | 122,09 km² |
Pämez' | Hanno Benc (kezaku 2023—, Hanno Benz) |
Telefonkod | +49−615 |
Aigvö | tal'vel UTC+1, kezal UTC+2 |
Istorii
vajehtaEländpunkt mainitase ezmäižen kerdan 11. voz'sadal Darmundestat-nimenke. Se sai lidnan statusad vl 1330. Vspäi 1806 Gessenan gercogiden rezidencii sijazihe lidnas.
Toižen mail'man sodan jäl'ghe lidn putui amerikaižhe okkupacižhe zonha. AÜV:oiden armijan üks' (66nz') tedištelendjouk om tähäsai lidnan ümbrištos, sodabazad oma konservacijas, ei ole Saksanman ohjandusen al.
Biotehnologižed da farmaceftižed tegimed (Merck-kompanijan päfater), painmižsarakon edheotandad oma lidnan ižandusen päsarakoikš.
Geografijan andmused
vajehtaLidn sijadase Reinan oiktal randpolel, Üläreinan tazangištos, 144 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Reinan randhasai om 15 km suvipäivlaskmha. Frankfurt Mainal sijadase 30 km pohjoižhe lidnaspäi, Visbaden- i Mainc-lidnad oma 30 kilometras lodeheze.
Darmštadt jagase ühesaks nimitadud lidnrajonaks (saks.: Stadtteil).
Eläjad
vajehtaVl 1970 eläjiden lugu oli 141 224 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Kaik 431 tuh. eläjid om ezilidnoidenke (2016).
Vspäi 1997 om olmas tedolidnan statusanke (saks.: Wissenschaftsstadt). Nened järedad aluzkundad oma olmas lidnas: Tehnine universitet (33,5 tuh. üläopenikoid vl 2004) i sättutoitud tedoiden universitet, saksan kelen akademii, džazan da rahvahidenkeskeižen muzikan institutad, jüžmakioniden tedoiduzkeskuz, Evropan kosmižiden lendandoiden ohjanduzkeskuz.
Edeline lidnan pämez' om Johen Parč (kezaku 2011 — kezaku 2023, Jochen Partsch).
Sebruzlidnad
vajehtaIrdkosketused
vajehta- Lidnan ohjastusen oficialine sait (darmstadt.de). (saks.) (angl.)
Darmštadt Vikiaitas |