N'jired'jhaz (mad'j.: Nyíregyháza ['ɲi:rɛcha:zɒ], slovak.: Níred'háza, rom.: Mestecănești) om Mad'jaranman seičemenz' lidn eläjiden lugun mödhe. Se om Sabol'č-Satmar-Bereg-agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn, sijadase valdkundan pohjoižpäivnouzmas.

N'jired'jhaz
Nyíregyháza
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Mad'jaranma
Eläjiden lugu (2018) 117,121 ristitud
Pind 274,54 km²
N'jired'jhaz Nyíregyháza
Pämez' Ferenc Kovač
(reduku 2010—,
Ferenc Kovács)
Telefonkod +36−42
Aigvö tal'vel UTC+1,
kezal UTC+2


Lidnan sijaduz agjas i valdkundas (2017)

Istorii

vajehta

Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1209 kuti N'jir (mad'j.: nyír «koiv»). Vl 1236 jumalankodi (mad'j.: egyház) oli jo lidnas, sišpäi lidnan nimituz om sündnu. 16. voz'sadal Osmanan imperijan turkad murenziba lidnad, i se om elänzoittud tošti 17. voz'sadan keskespäi. 19. voz'sadal lidn eli industralizacijas läbi. Vl 1858 raudte tuli lidnha.

2000-nziden voziden krizisan jäl'ghe kaikiš järedambad radonandajad oma Lego- i Mišlen-kompanijad.

Geografijan andmused

vajehta
 
Lidnan kart (2009)

Lidn sijadase Tis-jogen hural randpolel (Dunain hura ližajogi), 116 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.

Matkad Budapešthasai om 270 km suvipäivlaskmha. Lähembaižed järedad lidnad oma Debrecen 50 km suvhe i Miškol'c 70 km päivlaskmha. Om Mad'jaranman lähembaižeks järedaks lidnaks Ukrainan röunannoks (50 km pohjoižpäivnouzmha), Slovakijan i Romanijan röunad oma mugažo 50 kilometras lidnaspäi.

Klimat om ven kontinentaline. Voden keskmäine lämuz om +10,7 C°, kezakun-elokun +19,8..+21,4 C°, tal'vkun-uhokun −1,2..+0,7 C°. Ekstremumad oma −19,2 C° (tal'vku-uhoku) i +39,3 C° (heinku). Kezaaigan minimum om +6,8 C° (kezaku, eloku), tal'vaigan maksimum om +18,6 C° (uhoku). Ei voi panda halad kezakus-sügüz'kus (sügüz'kun minimum om +0,9 C°). Paneb sadegid 546 mm vodes, enamba semendkus-heinkus (59..68 mm kus), vähemba vilukus-keväz'kus (26..31 mm kus). Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 61..68 % röunoiš keväz'kus-elokus, 83..88 % kül'mkus-vilukus.

Eläjad

vajehta

Vn 2011 Mad'jaranman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 119 746 ristitud, se ristitišt oli kaikiš suremb.

Vn 2001 rahvahanlugemižen mödhe 98,5 % eläjiden keskes oliba mad'jaralaižed, 1,0 % — čiganalaižed, 0,5 % — toižed rahvahad.

Sebruzlidnad

vajehta

Homaičendad

vajehta


Irdkosketused

vajehta



Mad'jaranman agjad da niiden administrativižed keskused
Bač-Kiškun (Kečkemet) | Baran'j (Peč) | Bekeš (Bekeš'čab) | Boršod-Abaui-Zemplen (Miškol'c) | Čongrad-Čanad (Seged) | D'jor-Mošon-Šopron (D'jor) | Fejer (Sekešfehervar) | Haidu-Bihar (Debrecen) | Heveš (Eger) | Jas-Nad'kun-Sol'nok (Sol'nok) | Komarom-Estergom (Tataban'j) | Nograd (Šal'gotarjan) | Pešt (Budapešt) | Sabol'č-Satmar-Bereg (N'jired'haz) | Šomod' (Kapošvar) | Zal (Zalaegerseg) | Tol'n (Seksard) | Vaš (Sombathei) | Vesprem (Vesprem-lidn)
tazostadud agjaha lidn — Budapešt