Tel' Aviv

Tel' Aviv — Jaff (evr.: תֵּל־אָבִיב-יָפוֹ Tel' Aviv — Jafo, arab.: تل أبيب‎), vai muite Tel' Aviv ([tel aˈviv] «udessündundan kukkaz» vai «keväden käp» ivritaspäi), om Izrailin kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe. Se om Tel' Avivan ümbrikon administrativine keskuz da pala.

Tel' Aviv
תֵּל־אָבִיב-יָפוֹ
(Tel' Aviv — Jafo)

Lidnanznam	Flag
Valdkund	Izrail'
Eläjiden lugu (2022)	474,530 ristitud
Pind	52 km²
Pämez'	Ron Hul'dai (kül'mku 1998—, רון חולדאי)
Telefonkod	+972-(0)3
Aigvö	tal'vel UTC+2, kezal UTC+3

Lidnan kart (2016)

Istorii

Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud kuti amuižen Jaff-lidnan fartal vl 1909. Tedištoitihe Izrailin ripmatomudes Tel' Avivas vl 1948, parlamentan ezmäižed ištundad oliba neciš lidnas. Ühtištadihe Jaffanke vl 1950. Nügüd' nened valdkundaližed aluzkundad sijadasoiš Tel' Avivas: kaičendministruz i Generaline štab.

Tel' Aviv om Izrailin ekonomižeks pälidnaks da transporttesol'meks 153 mlrd US$ kogosüdäiproduktanke (vl 2013), Google- i Misrosoft-kompanijoiden ezitaikundoiden sijaduz.

Geografijan andmused

Lidn sijadase valdkundan päivlaskmas, Keskmeren päivnouzmaižel randal, viž metrad ü.m.t. keskmäižel korktusel, 13,5 km pitte pertištonke. Matkad Jerusalimhasai om 70 km suvipäivnouzmha avtotedme vai raudtedme.

Klimat om Keskmeren kaks'sezonine, päivoikaz da räk, kezal eriližešti. Voden keskmäine lämuz om +20,9 C°, kezakun-sügüz'kun +24,8..+27,8 C°, tal'vkun-uhokun +12,9..+13,9 C°. Ekstremumad oma −1,9 C° (uhoku) i +46,5 C° (semendku). Il'man lämuz voib ületada +35 C° keväz'kus-kül'mkus. Paneb sadegid 583 mm vodes, enamba tal'vkus-uhokus (111..147 mm kus), kuiv sezon oleskeleb semendkus-sügüz'kus (5 mm pordos), ei ole sadegid ani kezakus-elokus. Jäl'gmäine dokumentiruidud lumilanktend mäni vn 1950 uhokus. Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 60..73 % röunoiš keskpäiväl voden aigan. Meriveden kun keskmäine lämuz vajehtase +17,6 (uhoku).. +28,6 C° (eloku) röunoiš.

Eläjad

Vl 2013 lidnan eläjiden lugu oli 414 600 ristitud, vl 2017 — 438 818 ristitud 52 nellikkilometrad pindal. Läz 3,8 mln elädas «Guš Dan»-lidnaglomeracijas (evr.: ‏גוש דן‏‎, 2017).

Religijan mödhe (2007): judaizman uskojad — 93 % (544 sinagogad), islamanuskojad — 1 %, hristanuskojad — 1 %, religijatomad — 5 %.

Transport

Avtobusad, taksid i velosipediden kortom oma kundaližeks transportaks lidnas. Kebn metron jono om sauvomas vodele 2020. Izrailin kaikiš znamasižemb päraudtestancii sijadase Tel' Avivas.

Rahvahidenkeskeine civiline lendimport Ben Gurionan nimed (TLV, 22,9 mln passažiroid vl 2018) sijadase kaks'kümnes kilometras suvipäivnouzmha Lod-ezilidnas. Tehtas reisid Evropan äjihe lidnoihe, Azijan äjihe maihe, mail'man järedoihe megapolisoihe, mugažo Izrailidme.

Sebruzlidnad

Kazahstan Alma-At, Kazahstan (vspäi 1999) Buenos Aires, Argentin (1988) AÜV Filadel'fii, Pensil'vanii, Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad (1967) Korejan Tazovaldkund Inčhon, Korejan Tazovaldkund (2000) Turkanma Izmir, Turkanma (1996)

Moldov Kišinöv, Moldov (2000) Italii Milan, Italii (1994) Grekanma Salonikid, Grekanma (1994) Bolgarii Sofii, Bolgarii (1992) Francii Tuluz, Francii (1962)

Partnörlidnad

Ispanii Barselon, Ispanii (1998 i 2013) Serbii Belgrad, Serbii (1990) Saksanma Bonn, Pohjoine Rein da Vestfalii, Saksanma (1983) Mad'jaranma Budapešt, Mad'jaranma (1989) Saksanma Essen, Pohjoine Rein da Vestfalii, Saksanma (1992) Saksanma Frankfurt Mainal, Gessen, Saksanma (1980) Japonii Jokoham, Japonii (2012) Francii Kannad, Francii (1993)

Saksanma Köl'n, Pohjoine Rein da Vestfalii, Saksanma (1979) Pol'šanma Lodz', Pol'šanma (1994) Venäma Moskv, Venäma (2001) Kitai Pekin, Kitai (1995, 2006 i 2014) Brazilii San Antonio, Tehas, AÜV (2011) AÜV Nju Jork, Nju Jork-štat, AÜV (1996) Pol'šanma Varšav, Pol'šanma (1992 i 2009) Avstrii Ven, Avstrii (2005)

Lidnan ühthine nägu üläkorktan Azrieli-keskuz-pertin päspäi (187 m), vn 2009 semendku

Irdkosketused

• Lidnan oficialine sait (tel-aviv.gov.il). (evr.) (angl.) (arab.)