Drezden

Drezden (saks.: Dresden [ˈdʁeːsdn̩], pol'š.: Drezno, čeh.: Drážďany) om lidn Saksanman päivnouzmas. Se om valdkundan 12nz' lidn eläjiden lugun mödhe i nelländen surtte aglomeracijan keskuz, Saksonijan administrativine keskuz, federacijanman kahtenz' surtte lidn Läipcigan jäl'ghe.

Drezden
Dresden

Lidnanznam	Flag
Valdkund	Saksanma
Eläjiden lugu (2024)	572,240 ristitud
Pind	328,48 km²
Pämez'	Dirk Hil'bert (heinku 2015—, Dirk Hilbert)
Telefonkod	+49−35
Aigvö	tal'vel UTC+1, kezal UTC+2

Lidnan kart (2009)

Istorii

Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1206 kut ridan objekt Acta sunt hec dresdene-dokumentas. Vspäi 1216 mainitase lidnan statusanke.

Jäl'gmaižen mail'man sodan lopus Vanhan lidnan rajon (saks. Altstadt) oli pandud mantazole (om udessündutadud täuzin), enamba 100 tuhad ristituid pölištui Suren Britanijan i AÜV:oiden bombardiruindan aigan da lämoipalospäi vn 1945 13. i 14. uhokud.

Drezden šingotase lendimiden tehmižel (Airbus), kal'hiden kebnavtoiden ühthekeradamižel (Volkswagen), torguindmašiništon pästandal, AMD:n ližaprocessoriden fabrikal, farmaceftižel sarakol (vakcin), muziksoitoiden edheotandoil, turizmal (kahesa millionad matknikoid vl 2009).

Geografijan andmused

Lidn seižub El'banjogen randoil, 112 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Istorine keskuz sijadase El'ban hural randal. Matkad Čehanman röunhasai om 40 km suvhe, Berlinhasai — 164 km pohjoižhe orhal, 190 km avtol vai raudtel. Mec da puištod ottas lidnan territorijan kaks' koumandest.

Klimat om ven, valdmeren i kontinentan valatoitusenke, päivoikaz kezal, pil'vekaz lujas tal'vel. Voden keskmäine lämuz om +9,8 C°, kezakun-elokun +17,3..+19,4 C°, tal'vkun-uhokun +0,6..+1,7 C°. Ekstremumad oma −25,3 C° (viluku) i +38,2 C° (kezaku). Kezaaigan minimum om +0,9 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +20 C° (uhoku). Ei voi panda halad kezakus-elokus. Paneb sadegid 636 mm vodes, enamba heinkus-elokus (80..85 mm kus), vähemba uhokus (33 mm) i sulakus (36 mm). Paneb lunt 36 päiväd tal'ves keskmäras. Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 67..68 % röunoiš sulakus-elokus, 78..84 % redukus-uhokus.

Tobmuz

Lidnan ümbrikod (2012)

Drezden jagase 19 nimitadud ümbrikoks: kümne lidnrajonad (Stadtbezirk) i ühesa sijadust (Ortschaft).

Edeline lidnan pämez' om Hel'ma Oros (Helma Orosz, kezaku 2008 — heinku 2015).

Eläjad

Vl 2013 lidnan eläjiden lugu oli 530 754 ristitud, vl 2018 — 550 948 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 649 252 eläjad vl 1933. Kaik 790 tuhad ristituid elädas lähižidenke ezilidnoidenke (2020, vl 2008 oli 780 tuh.), om 1,3 mln eläjid kaikes lidnaglomeracijas.

Üläopendusen 12 aluzkundad ratas lidnas. Znamasine om Drezdenan tehnine universitet (saks.: Technische Universität Dresden) 29 tuh. üläopenikoidenke 17 fakul'tetal, sen aluz om pandud vl 1828.

Transport

Avtobusad (enamba mi 30 maršrutad), tramvaid (12 jonod verkol 213 km pitte), ezilidnelektrojonused i taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Lidnan elektro- i dizel'jonusiden sistem (S-Bahn Dresden) om šingotadud, siš om nell' jonod, 56 stancijad, 166 km raudted. Drezdenan keskuzline päraudtestancii holitab vit čuradust. Velosipedoiden tehuziden verk om 370 km pitte, MietOn-kortom radab vspäi 2020. Kaik nell' avtobanad läbitadas lidnan aglomeracijad: A4, A13, A14 i A17. Nell' federališt trassad oma: B6, B97, B170, B173. Jogiport kävutase turistlaivoil. Jügutramvaid oma vemha jüguid lidnadme.

Rahvahidenkeskeine civiline Drezden-lendimport (DRS / EDDC, 1,6 mln passažiroid vl 2019) sijadase ühesas kilometras pohjoižhe lidnan keskuzpalaspäi. Tehtas reisid Zürihaze, Saksanman järedoihe lidnoihe, om kaikenaigaižid i sezonižid reisid Keskmeren lebutahoiže.

Irdkosketused

• Lidnan ohjastusen oficialine sait (dresden.de). (saks.) (angl.) (fr.) (isp.) (ital.) (čeh.) (pol'š.) (ven.)