Avaita pämenü

Drezden (saks.: Dresden [ˈdʁeːsdn̩], pol'š.: Drezno, čeh.: Drážďany) om lidn Saksanman päivnouzmas. Se om Saksonijan administrativine keskuz, federacijanman kahtenz' surtte lidn Läipcigan jäl'ghe.

Drezden
Dresden
 Lidnanznam
Dresden Stadtwappen.svg
 Flag
Flag of Dresden.svg
Valdkund Saksanma
Eläjiden lugu (2018) 550 948 ristitud
Pind 328,48 km²
Drezden Dresden
Pämez' Dirk Hil'bert
(sügüz'ku 2 015—)
Telefonkod +49-35
Aigvö tal'vel UTC+1 
kezal UTC+2


Lidnan ümbrikod (2012).

Südäiolend

IstoriiRedaktiruida

Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1206 kuti ridan objekt Acta sunt hec dresdene-dokumentas, vl 1216 mainitase lidnan statusanke.

Jäl'gmaižen mail'man sodan lopus Vanhan lidnan rajon (saks. Altstadt) oli pandud mantazole (om udessündutadud täuzin), enamba 100 tuhad ristituid pölištui Suren Britanijan i AÜV:oiden bombardiruindan aigan da lämoipalospäi vn 1945 13. i 14. uhokud.

Drezden šingotase lendimiden tehmižel (Airbus), kal'hiden kebnavtoiden ühthekeradamižel (Volkswagen), torguindmašiništon pästandal, AMD:n ližaprocessoriden fabrikal, farmaceftižel sarakol (vakcin), muziksoitoiden edheotandoil, turizmal (8 mln rist. vl 2009).

Geografijan andmusedRedaktiruida

Lidn seižub El'banjogen randoil, 112 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Istorine keskuz sijadase El'ban hural randal. Matkad Čehanman röunhasai om 40 km suvhe, Berlinhasai — 164 km pohjoižhe orhal, 190 km avtol vai raudtel. Mec da puištod ottas lidnan territorijan kaks' koumandest.

Drezden jagase 19 lidnümbrikho.

EläjadRedaktiruida

Vl 2013 lidnan eläjiden lugu oli 530 754 ristitud. Vl 2008 kaik 780 561 ristitud elihe ezilidnoidenke. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 649 252 eläjad vl 1933.

Üläopendusen 12 aluzkundad ratas lidnas.

IrdkosketusedRedaktiruida