Avaita pämenü

Bonn (mugažo saksan kelel, saksalaižed virktas [ˈbɔn]) om Saksanman lidn Pohjoine Rein da Vestfalii-federacijanmas, Rurštadtan kaikiš suvemb pala. Vozil 1949−1990 oli Saksanman Federativižen Tazovaldkundan pälidnaks («federaližeks lidnaks»), erased federaližed radnikoičendad sijadasoiš lidnas tähäsai.

Bonn
 Lidnanznam
DEU Bonn COA.svg
 Flag
Flagge der kreisfreien Stadt Bonn.svg
Valdkund Saksanma
Eläjiden lugu (2017) 322 125 ristitud
Pind 141,06 km²
Bonn
Pämez' Ašok-Aleksander Sridharan
(reduku 2 015—)
Telefonkod +49-(0)228
Aigvö tal'vel UTC+1 
kezal UTC+2


Lidnan rajonad.

IstoriiRedaktiruida

Eländpunktan aluz om pandud vl 11 edel m.e. rimalaižil kuti Castra Bonnensia-lidnuz. Vspäi 1288 ičeze lidnan nevondkund tegeb ištundoid lidnas. Vozil 1597−1794 Bonn oli Köl'nan arhiepiskopan rezidencijaks. Vspäi 1844 raudte ühtenzoitab lidnad Köl'nanke.

«Deutsche Telekom»- i «Deutsche Post»-kompanijoiden päfaterad sijadasoiš Bonnas, mugažo ÜRO:n läz 20 aluzkundad ratas lidnas.

Geografijan andmusedRedaktiruida

Bonn sijadase valdkundan päivlaskmas, seižub Rein-jogen molembil randoil, 60 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Lähembaine järed lidn om Köl'n 24 km pohjoižhe.

Bonn jagase 4 lidnümbrikho (saks.: Stadtbezirk), ned alajagasoiš 51 lidnrajonha (saks.: Stadtteil).

EläjadRedaktiruida

Vn 2013 lopus eläjiden lugu oli 311 287 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 327 503 eläjad vn 2011 lopus.

TransportRedaktiruida

Tramvaid, avtobusad da lidnelektrojonused oma kundaližeks transportaks. Ezilidnelektrojonused da U-bahn ühtenzoittas lidnad Köl'nanke, kiruhjonused — Saksanman toižidenke järedoidenke lidnoidenke, Siegburg/Bonn-stancii om saudud «Köl'n — Frankfurt»-jonol. Jogiport om Reinal, kävutase vemha ujuden jüguid, passažirlaivad ühtenzoittas Köl'nanke i Düssel'dorfanke.

Rahvahidenkeskeine civiline «Köl'n Bonn»-lendimport (CGN, 12,3 mln passažiroid vl 2017) sijadase 15 km pohjoižpäivnouzmha Bonnan keskusespäi, tehtas reisid Evropan i Turkanman äjihe lidnoihe tobjimalaz, om čarterreisid Keskmeren kurortoihe.

IrdkosketusedRedaktiruida