Evrejan kel' vai ivrit (ičeze nimituz: עברית ivrit [ʔivˈʁit] vai [ʕivˈɾit]) om üks' afroazijalaižiš, semitižiš kelišpäi, evrejalaižiden kel'.

Kelen kirjamišt

Pagižijoiden lugu om läz 9 millionad ristituid, heišpäi 5 mln elädas Izrailiš (2016). Kävutase evrejan kundoiš mail'madme.

Kel' om Izrailin ühteks kahtes valdkundkelespäi.

IstoriiRedigeeri

Ivritan amuine form (amuiževrejan kel') om judaizman veroline i pühä kel'. Se kändihe erigoittud keleks 13.-7. voz'sadoil EME, om kaičenus äi kirjutadud dokumentoid, niišpäi päižed oma jumalanradnikoičendan kirjad (Toran i Biblijan palad). Zavotten 2. voz'sadaspäi meiden erad amuine ivrit jäi jumalanradnikoičendan keleks päpaloin. Evrejalaižed pagižiba verhil kelil kahesatoštkümne voz'sadad. Keskaigan evrejan kelen severz'-se sijaližid formid om šingotanus Evropas.

Nügüd'aigaine evrejan kel' om udessündutadud i adaptiruidud Izrail'-valdkundan oficialižeks da paginkeleks 20. voz'sadal. Kelen reguliruindorganizacii om Ivrit-kelen akademii (‏הָאָקָדֶמְיָה לַלָּשׁוֹן הָעִבְרִית‏‎ ha-Akademia la-lašon ha-ivrit), sijadase Jerusalimas, om sätud vl 1953 parlamentan käskusen mödhe.

HomaičendadRedigeeri



  Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.