Dual (lidn)

Dual (franc.: Douala, mugažo anglijan kelel) om Kamerunan üks' kahtes kaikiš surembas lidnaspäi. Lidn om Mererandaližen agjan i sen Vuri-departamentan (923 km²) administrativine keskuz, departamentan üks' kahtes kommunaspäi.

Dual
Douala (fr. i angl.)

Valdkund	Kamerun
Eläjiden lugu (2015)	2,768,400 ristitud
Pind	210 km²
Telefonkod	+237-
Aigvö	UTC+1

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud läz 1650. vot kuti duala-rahvahan žilo. Kamerun-Siti oli sätud sen sijas i oli torguindan keskuseks evropalaižiden i afrikalaižiden keskes 19. voz'sadan keskespäi. Saksalaižed nimitiba lidnad Kamerunštadt:aks i sauvoiba meriportad vll 1881−1885. Lidn nimitase nügüdläižikš vspäi 1907. Se oli Kamerunan pälidnaks vll 1940−1946.

Dual šingotase eksportan meriportal (kivivoi, kakao i kofe, pumaterialad, metallad i fruktad), laivankohendusel, himižel sarakol, mecümbriradmižel, alüminijan tehmižel, ühthekeradamižen edheotandoil. Keskafrikan fondbirž (BVMAC) baziruiše lidnas, om olmas vspäi 2003.

Geografijan andmused

Lidn sijadase valdkundan suvipäivlaskmas, Vuri-jogen estuarijan suvirandal tobjimalaz, 24 kilometras Atlantižen valdmeren merospäi, 13 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Levitase kuivatud soiden tahondas. Matkad Jaunde-pälidnhasai om 250 km päivnouzmha. Raudted ühtenzoittas meriportad valdkundan südäiagjoidenke.

Klimat om tropine mussonine neps. Kun keskmäine lämuz om +25..+28 C° vodes läbi. Ekstremumad oma +16 C° i +39 C°. Paneb sadegid 3602 mm vodes, kuivahk sezon oleskeleb tal'vkus-uhokus (27..55 mm kus). Voden keskmäine relätivine nepsuz om 83 %, i upar' om paks.

Eläjad

Vl 2005 lidnan eläjiden lugu oli 1 907 000 ristitud, vl 1956 — 224 300 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.

Irdkosketused

• Lidnan informacine sait (douala-city.org). (isp.)