Kotel'niki (ven.: Коте́льники) om Venäman lidn da lidnümbrik Moskvan agjan keskuzpalan suvipäivnouzmas. Se om Moskvan suvipäivnouzmaine ezilidn.

Kotel'niki
Котельники
 Lidnanznam
Coat of Arms of Kotelniki (Moscow oblast).png
 Flag
Flag of Kotelniki (Moscow oblast).png
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2020-01-01) 49,023 ristitud
Pind 14,24 km²
Kotel'niki Котельники
Pämez' Andrei Bulgakov
(semendku 2018—)
Telefonkod +7−495-xxx-xx-xx
Avtokod 50, 90, 150, 190, 750
Aigvö UTC+3 (MSK+0)

IstoriiRedigeeri

Eländpunkt mainitaškanzihe 17. voz'sadaspäi kuti Kotel'nikovo-külä, žilo 18. voz'sadaspäi. Aigan mändes nimitihe nügüdläižikš, nimituz om anttud alangoikahan (penidenke «katl'usidenke» i soidenke) rel'jefan mödhe. Kätihe Kotel'niki-radnikžiloks vl 1938. Mülüi Lübercin rajonha, kaks' tegint radoi: silikatižen savičun i raudbetontegesiden. Lidnanvuitte žilo sai lidnan statusad vl 2004, erine lidnümbrik vspäi 2005.

Kotel'niki šingotase sauvondmaterialiden pästandal (Lübercin küllästamižfabrik letken löudmižsijanno, asfal'betontegim, metalližed konstrukcijad, betontegesed), lämuzladimiden tegimel, mineraližiden heretusiden edheotandal, «Belaja Dača»-agrofirmal sömedheotandanke («vauged kezakülä», maplodud i salatad), mugažo kouroiden tegim radab.

Geografijan andmusedRedigeeri

Lidn sijadase Moskv-jogen hural randpolel, 140 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Röunatab Moskvanke päivlaskmas (Moskvan rengazavtote) i pohjoižes. Toižed lähembaižed lidnad oma Dzeržinskii ani suvhe i suvipäivlaskmha, Lüberci (passažirine raudtestancii) ani pohjoižpäivnouzmha. Kahten puišton palad oma lidnas: Kuz'minki-usadiban lodehes i Tomilinon suves uitoidenke.

«Ural»-manten «Moskv — Räzan'»-keskust (M5-trass) om lidnan pohjoižpäivnouzmaižeks röunaks. Janičkino-raudtestancii (ven.: Яничкино) radab lidnas vspäi 1940 «Lüberci — Dzeržinskii»-raudtesarakol, se om vaiše jüguiden täht, specializacii — kivivoin valund. «Kotel'niki»-metrostancijan üks' lähtendoišpäi om lidnan pohjoižröunal.

Kotel'niki om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt.

EläjadRedigeeri

Vl 1939 žilon ristitišt oli 6 591 eläjad, vl 1959 — 13 792 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 32 338 ristutud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Ortodoksižen hristanuskondan kaks' jumalanpertid[1] oma olmas lidnas.

Rahvahad (2010): venälaižed — 79,5%, armenijalaižed — 4,6%, uzbekad — 2,0%, ukrainalaižed — 1,9%, totarlaižed — 1,6%, azerbaidžanlaižed — 1,4%, tadžikalaižed — 1,1%, čuvašalaižed — 1,0%, vjetnamalaižed — 1,0%, toižed rahvahad — 5,9%.

Professionaližen opendusen aluzkund om «Dubn»-universitetan filial.[2]

GalereiRedigeeri

HomaičendadRedigeeri

  1. Kotel'nikin pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
  2. «Dubn»-universitetan Kotel'nikin filialan sait (un-fkt.ru). (ven.) (angl.)

IrdkosketusedRedigeeri



Moskvan agjan lidnad
Aprelevk | Balaših | Beloozörskii | Bronnici | Čehov | Černogolovk | Dedovsk | Dmitrov | Dolgoprudnii | Domodedovo | Drezn | Dzeržinskii | Dubn | Elektrogorsk | Elektrostal' | Elektrougli | Fräzino | Golicino | Himki | Hot'kovo | Istr | Ivantejevk | Jahrom | Jegor'jevsk | Kašir | Klin | Kolomn | Korolöv | Kotel'niki | Krasnoarmeisk | Krasnogorsk | Krasnozavodsk | Krasnoznamensk | Kubink | Kurovskoje | Likino-Dulövo | Litkarino | Lobn' | Losino-Petrovskii | Luhovici | Lüberci | Mitišči | Možaisk | Naro-Fominsk | Noginsk | Odincovo | Orehovo-Zujevo | Ozöri | Pavlovskii Posad | Peresvet | Podol'sk | Protvino | Puščino | Puškino | Ramenskoje | Reutov | Rošal' | Ruz | Sergijev Posad | Serpuhov | Solnečnogorsk | Stupino | Šatur | Ščolkovo | Zaraisk | Zvenigorod | Žukovskii | Taldom | Vanh Kupavn | Verei | Vidnoje | Visokovsk | Volokolamsk | Voskresensk