Vanh Kupavn (ven.: Ста́рая Купа́вна) om Venäman lidn Moskvan agjan keskuzpalan päivnouzmas. Mülüb Bogorodskan lidnümbrikho (edel vn 2018 kezakud — rajonha), sen kahtenz' surtte lidn i eländpunkt.

Vanh Kupavn
Старая Купавна
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2020-01-01) 24,200 ristitud
Pind 10,62 km²
Vanh Kupavn Старая Купавна
Telefonkod +7−49 651-x-xx-xx
Avtokod 50, 90, 150, 190, 750
Aigvö UTC+3 (MSK+0)

Istorii vajehta

Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan Ivan Kalita-ruhtinasen poigiden vn 1348 kirjeižes kuti uz' žilo Kupavnan randal, tošti vn 1353 dokumentas (oficialižen alusenpanendan voz'). Šingotaškanzihe tehmišton žiloks 18. voz'sadan keskes, šuukkanghiden fabrik radaškanzi sil aigal. Časuiden tegim i himine tegim radoiba 19. voz'sadal. Himiž-farmaceftine kombinat radaškanzi vl 1936. Lidnanvuitte Vanh Kupavn-žilo sai lidnan statusad vl 2004.

Vanh Kupavn šingotase himiž-farmaceftižel kombinatal, himižreaktividen koumel edheotandal, eksperimentaliž-mehanižel tegimel, lämuz- i vilugoitmižmašiništon tehmižel, sauvondmaterialiden pästandal (sauvondmujud — koume edheotandad, gazbetonblok, vanund rosttumatomas terasespäi), gal'vanižiden elementoiden edheotandal, izotopoiden kompanijal, villkanghiden edheotandal i čulkfabrikal, logistikan keskusel, kalankazvatusen järedal Biserovskii-kombinatal ani suvipäivlaskmha lidnaspäi. Venäman tedokeskuz biologižikš aktivižiden substancijoiden varuitomudes radab lidnas mugažo.

Geografijan andmused vajehta

 
Ph. Stroican jumalanpert' vl 2014

Lidn sijadase lidnümbrikon päivlaskmas, Kupavink-jogen hural randal tobjimalaz (ven.: Купавинка, Kläz'man oigedpol'ne bassein), 140..145 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Padosein jogel sädab Kupavinskii-uitod (0,27 km²) lidnan päivlaskmaižes palas. Biserovon kalankazvatusen vezivaradimed (läz 10 km²) levitasoiš ani suvipäivlaskmha Vanhas Kupavnaspäi enččil turbazsoil. Reliktine Biserovo-järv (1 km², Kläz'man bassein) om 4 km suvipäivlaskmha lidnaspäi.

Matkad lidnaspäi Moskvhasai (Moskvan rengazavtotehesai) om 22 km päivlaskmha. Toižed lähembaižed lidnad oma Losino-Petrovskii 6 km pohjoižhe, lidnümbrikon Noginsk-keskuz 15 km päivnouzmha, Elektrostal' 20 km päivnouzmha-suvipäivnouzmha, Elektrougli 7 km suvhe, Balaših 5 km suvipäivlaskmha i päivlaskmha.

«Volg»-avtote (M7-trass) om lidnan pohjoižröunaks. Kümnekilometrine raudtesarak tuleb lidnha «Moskv (Kurskan päraudtestancii) — Vladimir»-keskustan Kupavn-stancijaspäi, se radab 5 km suvipäivlaskmha orhal vspäi 1898.

Eläjad vajehta

Vl 1939 žilon ristitišt oli 14 688 eläjad, vl 1959 — 16 263 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 21 811 ristutud. Otab ühesandest lidnümbrikon ristitištos. Kaikiš suremb ristitišt oli 24..25 tuhad eläjid vll 1979−1989 (25 052 rist. vl 1989) i om nügüd' (vl 2020). Ortodoksižen hristanuskondan ph. Stroican jumalanpert' (om saudud vl 1751) i koume časounäd[1] oma olmas lidnas.

Rahvahad (2010): venälaižed — 93,7%, totarlaižed — 1,3%, ukrainalaižed — 1,2%, toižed rahvahad — 3,8%.

Professionaližen opendusen aluzkund om «Energija»-kolledžan (baziruiše Reutov-lidnas) Vanhan Kupavnan filial.[2]

Homaičendad vajehta

  1. Vanhan Kupavnan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
  2. Vanhan Kupavnan filialan lehtpoled «Energija»-kolledžan energypk.ru-saital. (ven.)

Irdkosketused vajehta



Moskvan agjan lidnad
Aprelevk | Balaših | Beloozörskii | Bronnici | Čehov | Černogolovk | Dedovsk | Dmitrov | Dolgoprudnii | Domodedovo | Drezn | Dzeržinskii | Dubn | Elektrogorsk | Elektrostal' | Elektrougli | Fräzino | Golicino | Himki | Hot'kovo | Istr | Ivantejevk | Jahrom | Jegor'jevsk | Kašir | Klin | Kolomn | Korolöv | Kotel'niki | Krasnoarmeisk | Krasnogorsk | Krasnozavodsk | Krasnoznamensk | Kubink | Kurovskoje | Likino-Dulövo | Litkarino | Lobn' | Losino-Petrovskii | Luhovici | Lüberci | Mitišči | Možaisk | Naro-Fominsk | Noginsk | Odincovo | Orehovo-Zujevo | Ozöri | Pavlovskii Posad | Peresvet | Podol'sk | Protvino | Puščino | Puškino | Ramenskoje | Reutov | Rošal' | Ruz | Sergijev Posad | Serpuhov | Solnečnogorsk | Stupino | Šatur | Ščolkovo | Zaraisk | Zvenigorod | Žukovskii | Taldom | Vanh Kupavn | Verei | Vidnoje | Visokovsk | Volokolamsk | Voskresensk