Kurovskoje (ven.: Куровско́е) om Venäman lidn da raudtesol'm Moskvan agjan päivnouzmas. Mülüb Orehovo-Zujevon lidnümbrikho, sen koumanz' surtte lidn nelläspäi.

Kurovskoje
Куровское
 Lidnanznam
Coat of Arms of Kurovskoye (Moscow oblast).png
 Flag
Flag of Kurovskoye (Moscow oblast).png
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2020-01-01) 20,605 ristitud
Pind 9 km²
Kurovskoje Куровское
Telefonkod +7−4964-xx-xx-xx
Avtokod 50, 90, 150, 190, 750
Aigvö UTC+3 (MSK+0)

IstoriiRedigeeri

Eziauguižed eländpunktad oliba lidnan tahondas kiviaigan völ. Kurovskoi-počinok oli olmas 16. voz'sadal.

Nügüdläine eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1646 kuti Kurovskai-külä (ven.: деревня Куровская). Se šigotaškanzihe 19. voz'sadan keskes bumagkanghiden tehmižel. Vl 1890 saudihe «Orehovo-ZujevoJegor'jevsk»-raudtekeskust läz küläd. Vl 1913 «Moskv — Kazan'»-raudte mäni külänno Kurovskai-stancijanke. Vodele 1929 letihe ut kezerduzfabrikad. Sid' melanžlangan kombinat radaškanzi. Vll 1929−1959 žilo oli Kurovskajan rajonan keskuseks. Oli radnikžiloks vspäi 1931. Sai lidnan statusad nügüdläiženke nimitusenke vl 1952. Kezerduzfabrik om likvidiruidud vl 2000.

Kurovskoje šingotase sömtegimištol.

Geografijan andmusedRedigeeri

Lidn sijadase lidnümbrikon suvipäivlaskmas, Nerskai-jogen molembil randoil (ven.: Нерская 92 km pitte, Moskvanjogen hura ližajogi), 121 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Moskvhasai om 90 km päivlaskmha, lidnümbrikon Orehovo-Zujevo-keskushesai om 29 km pohjoižhe. Toižed lähembaižed lidnad oma Likino-Dulövo 15 km pohjoižhe i Jegor'jevsk 23 km suvhe-suvipäivnouzmha. Moskvan Suren avtorenghan pala (A108-mante) om lidnan päivlaskmaižeks röunaks. Kurovskai-raudtestancii radab lidnan suves.

Vhesai 2018 Kurovskoje oli rajonan lidnankundan üks'jäine eländpunkt. Lidnankundan pind oli 19,57 km².

EläjadRedigeeri

Vl 1939 žilon ristitišt oli 11 422 eläjad, vl 1959 lidnan — 16 350 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 21 819 ristutud (kaikiš suremb ristitišt), rajonan (nüg. lidnümbrik) üks'toštkümnendez. Ortodoksižen hristanuskondan Spasan Toižetamižen Guslickii-mez'jumalankodi (vspäi 1859), kaks' jumalanpertid (sidä kesken üks' vanhuskolaižiden) i časoun'[1] oma olmas lidnas.

Rahvahad (2010): venälaižed — 94,1%, toižed rahvahad — 5,9%.

Professionaližen opendusen aluzkund om Orehovo-Zujevon tehnikuman (baziruiše Likino-Dulövos) Kurovskojen alajaguz.[2]

GalereiRedigeeri

HomaičendadRedigeeri

  1. Kurovskojen pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
  2. Kurovskojen alajagusen lehtpol' Orehovo-Zujevon tehnikuman oztech.ru-saital. (ven.)

IrdkosketusedRedigeeri



Moskvan agjan lidnad
Aprelevk | Balaših | Beloozörskii | Bronnici | Čehov | Černogolovk | Dedovsk | Dmitrov | Dolgoprudnii | Domodedovo | Drezn | Dzeržinskii | Dubn | Elektrogorsk | Elektrostal' | Elektrougli | Fräzino | Golicino | Himki | Hot'kovo | Istr | Ivantejevk | Jahrom | Jegor'jevsk | Kašir | Klin | Kolomn | Korolöv | Kotel'niki | Krasnoarmeisk | Krasnogorsk | Krasnozavodsk | Krasnoznamensk | Kubink | Kurovskoje | Likino-Dulövo | Litkarino | Lobn' | Losino-Petrovskii | Luhovici | Lüberci | Mitišči | Možaisk | Naro-Fominsk | Noginsk | Odincovo | Orehovo-Zujevo | Ozöri | Pavlovskii Posad | Peresvet | Podol'sk | Protvino | Puščino | Puškino | Ramenskoje | Reutov | Rošal' | Ruz | Sergijev Posad | Serpuhov | Solnečnogorsk | Stupino | Šatur | Ščolkovo | Zaraisk | Zvenigorod | Žukovskii | Taldom | Vanh Kupavn | Verei | Vidnoje | Visokovsk | Volokolamsk | Voskresensk