Avstralii (latin.: australis-sanaspäi «suvine») om kontinent, mülüb Man kuivha Valdmerimad-palaha. Pind — 7,66 millionad km² (kuivman viž procentad), randanpird om 35 877 km (sarita). Eläjiden lugu — 22,6 mln.
Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna.
Kaikiš penemb kontinent, alastub kuivaigoile enamba kaiked. Nece kontinent om üks'jäine, kudambal vaiše üks' valdkund om olmas — Avstralii. Lähembaižed sured sared oma Tasmanii suvipäivnouzmas i Uz' Gvinei pohjoižes, molembad seištas ühthižel Avstraližel platformal kontinentanke, i erasti lugetas niid ünäižeks kontinentaks.
Tazangištod oma enambuses. Kaikiš korktemb čokkoim om Koscüško-mägi kontinentan suvipäivnouzmas, 2228 m ü.m.t.. Sur' Zaborkrif vedase läz kaht tuhad kilometrid pidust' kontinentan pohjoižpäivnouzmašt randad.
Klimatižed vöd oma subekvatorialine pohjoižes, tropine keskuzpalas, subtropine päivnouzmas da suves, ven päivnouzman mägipautkil i suvipäivnouzmas. Kontinentan flor om erazvuitte, kazmusiden 12 tuhad erikoišpäi ühesa tuhad oma endemikad. Živatišt om gollemb erikoil, tetas imetaiživatoiden 235 erikoid, linduiden — 720, ujelijoiden — 420 i amfibijoiden 120 erikod.
Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat 
