Avstralijan fizine kart.
Disambig gray.svg Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna.

Avstralii (latin.: australis-sanaspäi «suvine») om kontinent, mülüb Man kuivha Valdmerimad-palaha. Pind — 7,66 millionad km² (kuivman viž procentad), randanpird om 35 877 km (sarita). Eläjiden lugu — 22,6 mln.

Kaikiš penemb kontinent, alastub kuivaigoile enamba kaiked. Nece kontinent om üks'jäine, kudambal vaiše üks' valdkund om olmas — Avstralii. Lähembaižed sured sared oma Tasmanii suvipäivnouzmas i Uz' Gvinei pohjoižes, molembad seištas ühthižel Avstraližel platformal kontinentanke, i erasti lugetas niid ünäižeks kontinentaks.

Tazangištod oma enambuses. Kaikiš korktemb čokkoim om Koscüško-mägi kontinentan suvipäivnouzmas, 2228 m ü.m.t.. Sur' Zaborkrif vedase läz kaht tuhad kilometrid pidust' kontinentan pohjoižpäivnouzmašt randad.

Klimatižed vöd oma subekvatorialine pohjoižes, tropine keskuzpalas, subtropine päivnouzmas da suves, ven päivnouzman mägipautkil i suvipäivnouzmas. Kontinentan flor om erazvuitte, kazmusiden 12 tuhad erikoišpäi ühesa tuhad oma endemikad. Živatišt om gollemb erikoil, tetas imetaiživatoiden 235 erikoid, linduiden — 720, ujelijoiden — 420 i amfibijoiden 120 erikod.

HomaičendadRedaktiruida




Man kuivad palad da kontinentad
             
Afrik Antarktid Azii Avstralii Evrop Pohjoižamerik Suviamerik

       
Afroevrazii Amerik Evrazii Valdmerimad
  Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.