Tuvalu

Tuvalu, mugažo linneb tuvalun i anglijan ([tuːˈvɑːluː]) kelil, se om täuz' oficialine nimituz, om sar'hihe valdkund Valdmerimaiš, Polinezijas, Tünen valdmeren suves. Sen pälidn, üks'jäine lidn da port om Funafuti-atoll.

Tuvalu
Tuvalu (tuvalun kel')
Tuvalu (angl.)

Flag	Valdkundznam
Pälidn	Funafuti
Eläjiden lugu (2018)	11,147 ristitud
Pind	26 km²
Kel'	tuvalun, anglijan
Valdkundan pämez'	Karl Koumanz'
Päministr	Enele Sopoaga
Religii	hristanuskond
Valüt	Tuvalun dollar ($T. TV$), Avstralijan dollar (AUD. A$)
Internet-domen	.tv (mödud)
Telefonkod	+688
Aigvö	UTC+12

Istorii

Vozil 1892−1916 valdkundan territorijan nimi oli Ellisan Sared (Suren Britanijan protektorat). Sid' vozil 1916−1975 — Gilbertan da Ellisan Sared (Suren Britanijan kolonii), Gilbertan Sared möhemba kändihe Kiribatikš. Vozil 1976−1978 erine britanine Tuvalu-kolonii oli olmas.

Vn 1978 redukun 1. päiväl Tuvalu tedištoiti ičeze ripmatomudes Sures Britanijaspäi. Sil-žo päiväl vahvištadud Konstitucii tirpi udištamišt vl 2008.

Oli kaks' referendumad. Vl 1974 — ičemäričendas (jagamhas Gilbertan Sarišpäi, pozitivine satuz). Vl 2008 — ičeze kunigaznaižen pördumižes da ičeze prezidentan panendas (negativine satuz).

Geografijan andmused

Tuvalun geografine kart.

Tuvalu sijadase ühtennimižen sarišton nelläl sarel da videl atollal, suvipolehe ekvatoralpäi. Sarišton piduz lodehespäi suvipäivnouzmha om 595 km. Sariden pind om vaiše 26 km², no atolloiden südäipohtiden pind om 494 km². Kaikiš suremb om Vaitupu-atoll (5,09 km²), kaikiš penemb — Niulakit-atoll (0,4 km²).

Nene valdkundad da territorijad ümbärtas Tuvalud: Kiribati pohjoižel da pohjoižpäivnouzmal, Tokelau päivnouzmal, Samoa i Uollis da Futun Sared suvipäivnouzmal, Fidži suvel, Solomonan Sared suvipäivlaskmal da päivlaskmal. Tuvalun randad lainištab Tün' valdmeri. Mererandan piduz om 24 km.

Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om nimetoi taho Niulakit-atollal, 4,6 m valdmeren pindan päl. Jogid eile olmas.

Klimat om valdmerine tropine mussonine. Voden jokstes lämuz om +26..+32 C° röunoiš. Paneb sadegid 3000..4000 mm vodes, nece om enamba mi susedvaldkundoiš. Vodes om kaks' sezonad: neps (kül'mku-sulaku) da kuiv (semendku-reduku). Murendajad tropižed ciklonad oma paksud, ned kuctas ližavezid.

Londuseline pävara om kala. Ei löudand tarbhaižid kaivatusid.

Politine sistem

Tuvalun parlamentan da ohjastusen sauvuz Funafutiš.

Ohjandusen form om unitarine konstitucine monarhii parlamentiženke demokratijanke. Sikš ku om vähä ristituid, ka partijoid eile olmas.

Valdkundan monarh om Elizavet Toine. Hän om valdkundan pämez', no valdatused oma väges vaiše konz hän om Tuvalun röunoiš. Konz monarhad eile valdkundan röunoiš vai hän om ravaz, ka jenaral-gubernator (angl.: Governor-General of Tuvalu) om valdkundan pämez'. Kunigaznaine valičeb händast nelläks vodeks päministran nevondan mödhe. Ku ei voind valita päministrad (angl. Prime Minister of Tuvalu) hätken, ka valdkundan pämehele sab pästta parlamentad radmaspäi. Päministr vahvištab ohjastusen ministrid. Kaik ministrad oma parlamentan ezitajad. Voib olda olmas ministrid penemb mi koumandez parlamentan ezitajiden verdaspäi. Hö ühtetas radsijid, nügüd' om ühesa ministrust Tuvalus.

Tuvalun parlament om üks'kodine (tuvalun kelel: Palamene o Tuvalu, angl.: Parliament of Tuvalu) 12 ühtnijanke da sen enamba (järgkerdan valitihe 16 ühtnijad). Kaik rahvaz valičeb heid nelläks vodeks. Änestusen oiktuz om kaikuččel ristitul vanhemba 21 vot.

Vl 2019 sügüz'kun 9. päiväl Tuvalun Päjärgvaličendad oliba valdkundan parlamentha. Vs 2010 sulakun 16. päiväspäi nügüdläine Iakoba Taeia Italeli-jenaral-gubernator om valdatusiš. Enele Sopoaga om vatitud da radab päministran vs 2013 elokun 1. päiväspäi.

Administrativiž-territorialine jagand

   Kacu kirjutuz: Tuvalun administrativiž-territorialine jagand.

Tuvalu jagase 7 sar'kundaks da 1 lidnankundaks (Funafuti-pälidn).

Eläjad

Tuvalus elädas tuvalulaižed. Vn 2014 heinkus valdkundan ristitišt oli 10 782 eläjad.

Rahvahad (2012): tuvalulaižed — 86,8%, segoitadud I-Kiribatinke tuvalulaižed — 5,6%, toižed segoitadud tuvalulaižed — 6,7%, toižed rahvahad — 0,9%.

Uskondan mödhe (2012): protestantad — 92,4% (sidä kesken Tuvalun kongregacine hristanuskondan jumalankodikund 85,7%), bahai-uskondan polenpidajad — 2,0%, Jehovan tundištajad — 1,3%, mormonad — 1,0%, toižed uskojad — 3,1%, religijatomad — 0,2%.

Tuvalu otab koumanden sijan mail'mas ristitišton penen lugumäran mödhe (Vatikanan i Naurun jäl'ghe).

Ižanduz

Tuvalun päeksport om kül'menzoittud kala, bananad, maplodud, kokospähkmed. Valdkundbüdžet sab äi rahoid licenzijoiden püdamha kalad möndaspäi, ičeze merimehišpäi verhiš laivoiš.

Irdkosketused

• Tuvalun käskusišton oficialine sait (tuvalu-legislation.tv). (angl.)
• Tuvalun sariden onlain informacine sait (tuvaluislands.com). (angl.)