Kiribati, täuz' oficialine form — Kiribatin Tazovaldkund (kirib.: Ribaberiki Kiribati, angl.: Independent and Sovereign Republic of Kiribati), om valdkund Valdmerimaiš. Se om üks'jäine sijatud nellil šurupoliškoil kerdalaz valdkund mail'mas. Edel 1979 vot Kiribatin nimituz oli Gilbertan Sared. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Suvitarav. Paksus mainitadud kartoil Bairiki pälidnaks om Suvitaravan keskuzfartal.

Kiribatin Tazovaldkund
Ribaberiki Kiribati (kirib.)
Independent and Sovereign Republic of Kiribati (angl.)
 Flag
Flag of Kiribati.svg
 Valdkundznam
Coat of arms of Kiribati.svg
Pälidn Suvitarav
Eläjiden lugu (2018) 109 367[1] ristitud
Pind 812 km²
Kiribatin Tazovaldkund Ribaberiki Kiribati (kirib.) Independent and Sovereign Republic of Kiribati (angl.)
Kel' kiribatin, anglijan
Valdkundan pämez' Taneti Maamau
Päministr eile olmas
Religii hristanuskond, paganuz
Valüt kiribatin dollar 
avstralijan dollar (AUD)
Internet-domen .ki
Telefonkod +686
Aigvö UTC+12...+14

EtimologiiEdit

Valdkundan nimituz om vajehtadud anglijalaine sariden nimi (Gilbertan sared).

IstoriiEdit

Vn 1979 heinkun 12. päiväl Kiribati tedištoiti ripmatomudes Sures Britanijaspäi. Sil-žo aigal jäl'gmäine Konstitucijan[2] udištamine oli.

Geografijan andmusedEdit

Kiribati om alangoikaz valdkund, man tobj pala sijadase alemba 5 metrad meren pindan päl. Kaikiš korktemb čokkoim om nimetoi taho Banab-sarel 81 metrad ü.m.t. kortte. Valdkundan ekonomine merizon om 3,5 mln km².

Londuseližed pävarad oma raudasiž-marganckivendod, kobal't, fosforitad, toižed varad — kala.

TobmuzEdit

 
Kiribatin parlament Suvitaravas.

Kiribati om prezidentiž-parlamentine tazovaldkund kaks'partiženke sistemanke. Valdkundan da ohjastusen pämez' om prezident (kirib.: Beretitenti, angl.: President). Kaik rahvaz valičeb händast nelläks vodeks. Päministran radnikust ei ole olmas.

Parlament (kirib.: Maneaba ni Maungatabu, angl.: Parliament) om üks'kodine. Sen ühtnijad oma 42 deputatad valdatusidenke nelläks vodeks.

Nügüdläine prezident om Taneti Maamau vs 2016 keväz'kun 11. päiväspäi.

Administrativiž-territorialine jagandEdit

   Kacu kirjutuz: Kiribatin administrativiž-territorialine jagand.

Kiribatin Tazovaldkundas ičeohjastusen nevondkundad da valičendümbrikod oma kaikuččel elänzoittud sarel, mugoižid om 21. Tarav-sarel om 3 valičendümbrikod. Kaik sared ühtenzoittas 3 joukhu statistikan täht.

EläjadEdit

Kiribatiš elädas mikronezijalaižed. Vn 2010 rahvahanlugemižen mödhe valdkundan ristitišt oli 103 058 eläjad.[3]

Rahvahad (2015): I-Kiribati — 96,2%, segoitadud toižidenke rahvahidenke I-Kiribati — 1,8%, tuvalulaižed — 0,2%, toižed rahvahad — 1,8%.

Uskondan mödhe (2015): Riman katolikad — 57,3%, Kiribatin ühtenzoittud jumalankodikund — 31,3%, mormonad — 5,3%, bahai-uskondan polenpidajad — 2,1%, seičemenden päivän adventistad — 1,9%, toižed uskojad — 2,1%.

IžanduzEdit

Rahvahanižanduz baziruiše kopran eksportal, počtmarkoiden i kalanpüdandan kvotiden möndal.

HomaičendadEdit

  1. Kiribatin ristitišton endustuz Vn 2018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov. (angl.)
  2. Kiribatin Tazovaldkundan Konstitucii paclii.org-saital. (angl.)
  3. Vn 2010 rahvahanlugemižen satused. — Mfed.gov.ki. (angl.)

IrdkosketusedEdit



Valdmerimaiden valdkundad
Avstralii | Federativižed Mikronezijan Valdkundad | Fidži | Kiribati | Maršalan Sared | Nauru | Palau | Papua — Uz' Gvinei | Samoa | Solomonan Sared | Tong | Tuvalu | Uz' Zelandii | Vanuatu