Avaita pämenü
Antarktidan sijaduz.
Antarktidan kogotud fotokuva Man kaimdajaspäi vl 2002.

Antarktid (grek.: ἀνταρκτικός antarktikos — «Arktikan vastolend») om kaikiš suvemb kontinent, Man kuiv pala lähižidenke saridenke.

Ühthižed andmusedRedaktiruida

Pind — 14,1 millionad km², sidä kesken šel'fjäžomad — 0,93 mln km², sared — 75,5 tuh. km². Om olmas kaikenaigaižeta ristitištota. Ei ole valdkundoid kontinentas, om vaiše polärižid tedoiduzstancijoid (läz 45), 4 tuhazesai elädas niiš lämäl voz'aigal. Kaikiš suremb stancii om Mak-Merdo (AÜV, 1,3 tuhazesai tedoidajid) Rossan meren Rossan sarel Erebus-vulkananke.

Kontinentan da sariden olend reguliruiše Kožundaktal Antarktikas, se om väges vs 1961 kezakun 23. päiväspäi. Kožundaktan mödhe, Antarktid da sared suvižen kuz'kümnenden parallelin südäimes oma territorii atoman kävutandata. Antarktidan domen om .aq, telefonkod +672. Kaik aigvöd oma olmas kontinental. Voib oigeta vaiše tedoiduzradoid.

Geografijan andmusedRedaktiruida

Antarktidan 99,7% om kattud jäl. Kontinentan realine pind läksi manaluižhe läz pol'kilometrad jän vedusen tagut, leved šel'f tegihe. Jän korktuz sab 4 km kontinentan keskuses, kudamb om läz Suvinabad. Transantarktižed mäged jagadas kontinentad päivnouzmaižhe da päivlaskmaižhe paloihe. Kontinent istorižikš alajagase maihe da randoihe, oz., Adelin Ma. Sarištod: Suvižed Orkneisared da Suvižed Šetlandsared.

Antarktidan randad lainištadas (päiväižen mödhe) Atlantine, Tün' da Indine valdmered. Dreikan sal'm om kontinentan da Suviamerikan keskes. Kaikiš pidemb jogi om Oniks läz Rossan mert, 32 km pitte. Om severz'-se sadoid manalaižid järvid, Vostok-järv om kaikiš znamasižemb niiden keskes (pind 15 790 km², pindan süvüz 3 769 m, mülü 6 343 km³, järven süvüz 1 200 m).

Kaikiš korktemb čokkoim om Vinsonan mägenpä (4892 m) Päivlaskmaižes Antarktidas. Kaikiš alahamb čokkoim om täuttud jäl Bentli-alangon süvüz (−2555 m) Päivlaskmaižes Antarktidas mugažo. 35 vulkanad om tetab Antarktidal da sen saril, niišpäi 8 oma aktivižed.

KlimatRedaktiruida

Antarktid om kaikiš vilumb kontinent Mas. Paneb vaiše lunt sadegišpäi. Sulasä oleleb vaiše lämäl voz'aigal i mererandal.

Sündnuded ristitudRedaktiruida

Vspäi 1978 läz 10 ristitud om sündnu Antarktidan territorijal.

HomaičendadRedaktiruida


IrdkosketusedRedaktiruida