Uhan'
Uhan' (kit.: 武汉, pin'jin': Wǔhàn) om Kitain lidn Hubei-agjas, sen kaikiš suremb lidn, administrativine keskuz da ohjastusen ištundsija, agjale alištusen lidn.
Valdkund | Kitai |
Eläjiden lugu (2018) | 11,895,000 ristitud |
Pind | 8,494 km² |
![]() | |
Pämez' | Čžou Sän'van (周先旺) (uhoku 2017—) |
Telefonkod | +86−27 |
Aigvö | UTC+8 |
Se om Kitain sur' transporttesol'm, kul'turan da tegimišton keskuz.
Istorii vajehta
Vl 1911 Sun' Jatsenan polenpidajad sädihe Uhanin rahvahantorokad. Sen satuseks Cin-dinastii kadoti ičeze valdištmen, Kitai tegihe tazovaldkundaks.
1920-nzil vozil Uhan' oli huran Gomin'dan-ohjastusen päkeskuseks, se oli oppozicijaks Čan Kaišihe kacten.
Geografijan andmused vajehta
Lidn om olmas enamba 3500 vot. Se sijadase Kitain keskuses, agjan päivnouzmas, Janczi- da Han'šui-jogiden ühthejoksmusel. Kaikuččel randal amuine lidn om:
- Han'kou (汉口, Hankou) sijadase Han'šui- da Janzci-jogiden huril randoil, se om lidnan keskuz, mülütab koume lidnrajonad;
- Han'jan (汉阳, Hanyang) sijadase Han'šui- da Janzci-jogiden keskes;
- Učan (武昌, Wuchang) sijadase Janzci-jogen oiktal randal.
Lidnan keskuz seižub 37 metrad valdmeren pindan päl korktusel.
Klimat om subtropine mussonine. Heinkun keskmäine lämuz om +29 C°, vilukun — +4 C°. Paneb sadegid 1300 mm vodes, enamba sulakus-elokus.
Uhanin lidnümbrik jagase 7 lidnrajonha da 6 külärajonha.
Eläjad vajehta
Vn 2010 Kitain rahvahanlugemižen mödhe lidnrajoniden ristitišt oli 6 434 373 eläjad, pind — 888 km².
Transport vajehta
Lidnan koume palad oma ühtenzoittud sildoil keskneze. Seičeme sildad oma saudud päliči Jancziš, üks' tonnel' om jogen al.
Avtobusad, metro da ehtatimed oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes. Metro radab vspäi 2004 (vl 2018 9 jonod, 199 stancijad, 283,5 km raudted).
Rahvahidenkeskeine civiline «Uhan' Tän'he»-lendimport (WUH) sijadase 26 kilometras pohjoižhe lidnan keskusespäi. Sišpäi tehtas reisid Kitaidme da Azijan äjihe verhiže maihe, mugažo Evropha da AÜV:oihe.
Homaičendad vajehta
Irdkosketused vajehta
Uhan' Vikiaitas |