Gvadalahar
Gvadalahar (isp.: Guadalajara [ɡwaðalaˈxaɾa]) om Meksikan lidn valdkundan keskuzpalan päivlaskmas. Se om valdkundan kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe, Halisko-štatan administrativine keskuz (vspäi 1823).
Lidnanznam
|
Flag
|
| Valdkund | Meksik |
| Eläjiden lugu (2010) | 1,460,148 ristitud |
| Pind | 151,6 km² |
| |
| Pämez' | Barbara Lizette Trigueros Becerra (keväz'ku 2021—) |
| Telefonkod | +52−33 |
| Aigvö | tal'vel UTC−6, kezal UTC−5 |
IstoriiRedigeeri
Eländpunktan aluz om pandud vl 1542 varmitamha Ispanijan tobmut uziš maiš. Kristobal' de Onjate-alusenpanii nimiti lidnad ispanižen Gvadalaharan mödhe, päivlaskmaižen Meksikan Nunjo Bel'tran de Gusman-konkistadoran kodilidnan mödhe. Satusekaz sijaduz abuti lidnale šingotadas.
Gvadalaharan ižandusen päsarakod oma elektronikan tehmine (neniden kompanijoiden tegimed: General Electric, Intel, Hitachi, Hewlett Packard, Siemens) i sen eksport AÜV:oihe, sömtegimišt, tekstiline sarak i kengiden tehmine, avtopaloiden i metalližen instrumentan pästand, turizm.
Geografijan andmusedRedigeeri
Lidn sijadase Atemahak-alangištos, 1589 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Tünen valdmeren randhasai om 200 km päivlaskmha orhal, Mehikohosai om 500 km päivnouzmha-suvipäivnouzmha orhal vai 550 km avtotedme.
Klimat om valdmeren subtropine läz tropišt. Voden keskmäine päiväline lämuz om +20,9 C°, tal'vkun-vilukun — +17 C°, semendkun-kezakun +24 C°. Absolütine minimum oleskeli −1,5 C°, maksimum +41 C°. Paneb sadegid 1002 mm vodes, kuiv sezon oleskeleb kül'mkus-semendkus (82 mm pordos).
EläjadRedigeeri
Vn 2010 rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 1 460 148 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 1 650 205 eläjad vl 1990. Vl 2010 4,4 mln ristituid elihe lidnaglomeracijas 2 734 km² pindal, se om kahtenz' surtte Meksikas i otab Halisko-štatan ristitišton koume videndest.
Järed valdkundaline Gvadalaharan universitet[1] (isp.: Universidad de Guadalajara, 310 tuh. üläopenikoid vl 2021) om olmas vspäi 1792, sen aluz om pandud ph. Homoi Akvinalaižen kolledžan sijas (oli vspäi 1586).
Edeline lidnan pämez' om Ismael' del' Toro Kastro (2018−2021).
TransportRedigeeri
Kiruhavtobusad i privatižed avtobusad oma kundaližeks transportaks lidnas. Vspäi 1989 metropoliten radab lidnas (isp. SITEUR, 2 jonod, 29 stancijad, 24 km raudted).
Ravahidenkeskeine civiline lendimport sodan ripmatomudes Migel' Idal'go-i-Kostil'ja-vejan nimed (GDL, 14,3 mln passažiroid vl 2018) sijadase 16 km suvhe lidnan keskusespäi. Tehtas passažirreisid AÜV:oiden i Meksikan äjihe lidnoihe, Panam-lidnha, om jügureisid mail'madme.
HomaičendadRedigeeri
- ↑ Gvadalaharan universitetan sait (udg.mx). (isp.) (angl.)
IrdkosketusedRedigeeri
| Gvadalahar Vikiaitas |