Kirovgrad (ven.: Кировград), edel 1936. vot Kalat (ven.: Калата́), om Venäman lidn Sverdlovskan agjan suvipäivlaskmas. Se om Kirovgradan lidnümbrikon administrativine keskuz.

Kirovgrad
Кировград
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2021) 18,577 ristitud
Pind 10 km²
Kirovgrad Кировград
Pämez' Aleksandr Os'kin
(reduku 2017—)
Telefonkod +7−34 357-xx-xxx
Avtokod 66, 96, 196
Aigvö UTC+5 (MSK+2)

Istorii

vajehta

Eländpunkt mainitase dokumentoiš ezmäižen kerdan vl 1808 kuti Kalat-žilo (ven.: посёлок Калата), nimi libub ezimeletaden türkan kelišpäi (kala-ata «tatan külä»). Vl 1812 löutihe vas'kkivendod lidnanno, 19. voz'sadan keskes avaitihe kuldan sijid. Vspäi 1914 vas'kensuladuztegim radoi, saudihe kaks' raudtesarakod sen täht «Jekaterinburg — Alatagil»-keskustaspäi. Vl 1932 Kalat-žilo sai lidnan statusad, udesnimitihe sidä nügüdläižikš vn 1935 tal'vkus kompartijan Sergei Kirov-šingotajan kanzannimen mödhe. Vodele 1941 vas'ken sijaline samine tuli lophu, ei jänd kivendod. Vspäi 1963 lidn alištub agjan tobmudele oikti.

Kirovgrad šingotase koviden ühthesuladusiden tegimel (vspäi 1942, vol'framan i kobal'tan ühtnendad) i tegimištoližsegoitusiden tegimel[1] (vspäi 1994, čomitandsauvondmaterialad, letked, röntgenvastaižed segoitused, substancijad samha kivivoid).

Geografijan andmused

vajehta

Lidn sijadase Kalat (Kalatink) jogen randoil (Turan oigedpol'ne bassein, Obin hurapol'ne bassein), Keskmäižen Uralan päivnouzmaižil pautkil, 290 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Pened vezivaradimed oma lidnan pohjoižes i suves. Matkad Jekaterinburghasai om 73 km suvhe-suvipäivnouzmha orhal, 92 km avtotedme vai raudtedme. Lähembaižed lidnad oma Nevjansk 10 km pohjoižpäivnouzmha, Ülätagil 10 km suvipäivlaskmha i Novoural'sk 20 km suvhe.

Eläjad

vajehta

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 21 035 ristitud, lidnümbrikon koume nelländest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 25 598 eläjad vl 1989.

Rahvahad (2010, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 90,9%, totarlaižed — 5,2%, toižed rahvahad — 3,9%.

Ortodoksižen hristanuskondan kaks' jumalanpertid[2] oma olmas lidnas: ph. Amvrosii Optijanalaižen (letihe vll 2003−2004) i Jumalanmaman Vladimiran jumalaižen (om saudud vl 1997). Islaman pühäpert' om sauvomižes.

Uralan valdkundaližen kolledžan Ivan Polzunovan nimed (Jekaterinburg) filial[3] om professionaližen opendusen aluzkundaks.

Galerei

vajehta

Homaičendad

vajehta
  1. Kirovgradan tegimištoližsegoitusiden tegimen sait (kzps.ru). (ven.)
  2. Kirovgradan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
  3. Kirovgradan filialan lehtpoled Uralan valdkundaližen kolledžan ugkp.ru-saital. (ven.)

Irdkosketused

vajehta



Sverdlovskan agjan lidnad
Alapajevsk | Alasald | Alasergid | Alatagil | Alatur | Aramil' | Artömovskii | Asbest | Berözovskii | Bogdanovič | Degtärsk | Irbit | Ivdel' | Jekaterinburg | Kačkanar | Kamensk Uralal | Kamišlov | Karpinsk | Kirovgrad | Krasnoturjinsk | Krasnoufimsk | Krasnoural'sk | Kušv | Lesnoi | Mihailovsk | Nevjansk | Novoural'sk | Pervoural'sk | Polevskoi | Rež | Revd | Serov | Severoural'sk | Sisert' | Sredneural'sk | Suhoi Log | Zarečnii | Talic | Tavd | Turinsk | Uz' Läl' | Verhoturje | Volčansk | Üläpišm | Üläsald | Ülätagil | Ülätur