Krasnoural'sk (ven.: Красноуральск) om Venäman lidn Sverdlovskan agjan päivlaskmas. Se om Krasnoural'skan lidnümbrikon administrativine keskuz, mülüb sihe.

Krasnoural'sk
Красноуральск
 Lidnanznam
Coat of Arms of Krasnouralsk (Sverdlovsk oblast).png
 Flag
Flag of Krasnouralsk (Sverdlovsk oblast).png
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2021) 22,304 ristitud
Pind 21,7 km²
Krasnoural'sk Красноуральск
Pämez' Dmitrii Kuz'minih
(sügüz'ku 2017—)
Telefonkod +7−34 343-xx-xxx
Avtokod 66, 96, 196
Aigvö UTC+5 (MSK+2)

IstoriiRedigeeri

Ezmäižed eländpunktad lidnan territorijal mainitasoiš vspäi 1832 vällän kuldkivendon löudmižsijidenno. Avaitihe vas'ken Bogomolovan löudmižsijad 19. voz'sadal, kuldsijan Bogomolov-pidajan kanzannimen mödhe. Eländpunktan aluz om pandud vl 1925 kuti Bogomolstroi-žilo otmaha kävutamižhe vas'ken kivendod. Vl 1929 udesnimitihe žilod Uralmed'stroi. Vas'kensuladuztegim radaškanzi vl 1931, i udesnimitihe radnikžilod nügüdläižikš. Vl 1932 anttihe Krasnoural'skale lidnan statusad. Vspäi 1963 lidn alištub agjan tobmudele oikti.

Krasnoural'sk šingotase «Svätogor»-vas'kensuladuzkombinatal (mülüb Uralan kaivuzmetallurgižhe kompanijha), meblin tehmižel, leibänkombinatal i lindfabrikal.

Geografijan andmusedRedigeeri

Lidnan suvi sijadase Kušaik-jogen randoil (ven. Кушайка, 12 km pitte, Saldan hura ližajogi, Tur-jogen oigedpol'ne bassein), lidnan pohjoine — Klüčevk-jogen randoil (ven. Ключевка, Aivanjogen oiged ližajogi, Saldan hura ližajogi), Keskmäižen Uralan päivnouzmaižil pautkil, 220 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Vas'k-raudtestancii (ven.: Медь) om lopuline sarakol «Alatagil — Serov»-raudtekeskustaspäi. Matkad Jekaterinburghasai om 172 km suvhe orhal, 207 km avtotedme vai raudtedme. Lähembaižed lidnad oma Kušv 17 km päivlaskmha-suvipäivlaskmha orhal, 20 km avtotedme vai raudtel, i Ülätur 8 km päivlaskmha orhal, avtol vai raudtel.

Ühesa pen't žilod da üks' külä mülüdas lidnümbrikho Krasnoural'skan ližaks. Lidnümbrikon pind — 1627,23 km².

EläjadRedigeeri

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 24 980 ristitud, lidnümbrikon — 25 541 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 38..40 tuhad eläjid vll 1959−1979 (40 tuh. rist. vl 1967). Kaik 23 142 ristitud elihe lidnas i 23 619 ristitud kaikes lidnümbrikos vl 2017.

Rahvahad (2010, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 92,4%, totarlaižed — 3,8%, toižed rahvahad — 3,8%.

Ortodoksižen hristanuskondan kaks' jumalanpertid[1] i protestantizman koume pühäpertid oma olmas lidnas.

Krasnoural'skan äiprofil'ne tehnikum[2] om professionaližen opendusen aluzkundaks.

GalereiRedigeeri

HomaičendadRedigeeri

  1. Krasnoural'skan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
  2. Krasnoural'skan äiprofil'žen tehnikuman sait (kmt-krasnouralsk.ru). (ven.)

IrdkosketusedRedigeeri



Sverdlovskan agjan lidnad
Alapajevsk | Alasald | Alasergid | Alatagil | Alatur | Aramil' | Artömovskii | Asbest | Berözovskii | Bogdanovič | Degtärsk | Irbit | Ivdel' | Jekaterinburg | Kačkanar | Kamensk Uralal | Kamišlov | Karpinsk | Kirovgrad | Krasnoturjinsk | Krasnoufimsk | Krasnoural'sk | Kušv | Lesnoi | Mihailovsk | Nevjansk | Novoural'sk | Pervoural'sk | Polevskoi | Rež | Revd | Serov | Severoural'sk | Sisert' | Sredneural'sk | Suhoi Log | Zarečnii | Talic | Tavd | Turinsk | Uz' Läl' | Verhoturje | Volčansk | Üläpišm | Üläsald | Ülätagil | Ülätur