Sisert' (ven.: Сысе́рть) om Venäman lidn Sverdlovskan agjan suves. Se om Sisertin lidnümbrikon administrativine keskuz, mülüb Jekaterinburgan lidnaglomeracijha.

Sisert'
Сысерть
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2021) 21,029 ristitud
Pind 20 km²
Sisert' Сысерть
Pämez' Dmitrii Niskovskih
(sügüz'ku 2017—)
Telefonkod +7−34 374-xx-xxx
Avtokod 66, 96, 196
Aigvö UTC+5 (MSK+2)

Istorii vajehta

Eländpunktan aluz om pandud vl 1732 kuti radnikoiden Sisertin Tegim-žilo (ven.: Сысертский Завод) raudtegimenno, kudambad saudihe venämalaižen Georg Vil'hel'm de Gennin-sodainženeran käskön mödhe. Nimitihe jogen mödhe. Sisertin Tegim sai radnikžilon statusad vl 1928. Udesnimitihe nügüdläižikš vl 1932. Žilo sai lidnan statusad vn 1946 31. päiväl redukud. Erigoittihe Üläsisert'-žilod (1138 rist. vl 2010) lidnaspäi vn 1950 sulakus.

Sisert' šingotase porcellanantegimel (astjad, ikonostasad, kuvapatshaižed) i mašiništonsauvomižen «Uralgidromaš»-tegimel (pompad, gidroturbinad, korgedvol'taižen mašiništon palad).

Geografijan andmused vajehta

Lidn sijadase Sisert'-jogen muugotil randoil (76 km pitte, Isetin oiged ližajogi, Obin hurapol'ne bassein), 240 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Edel lidnad jogen padosein sädab kaidad lidnalašt pit'kad uitod suvipäivlaskmha lidnaspäi, Ilijinskii-uit om jogen mödvedhe pohjoižpäivnouzmha lidnaspäi. Bessonovan-mägi om lidnas (ven. гора Бессонова).

Matkad Jekaterinburghasai om 30 km pohjoižhe-lodeheze orhal vai M5-avtotedme (Jekaterinburg — Čeläbinsk), trass ümbärdab lidnad päivnouzmaspäi. Turbinnai-raudtestancii (ven. Турбинная) radab vaiše jüguiden täht, se om 29-kilometrižen raudtesarakon lopstancijaks Sisert'-žilospäi Jekaterinburgan suves, saudihe sarakod vll 1943−1944. Toižed lähembaižed lidnad oma Aramil' 25 km pohjoižhe M5-trassadme i Polevskoi 36 km päivlaskmha orhal vai 43 km avtotedme.

Eläjad vajehta

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 20 465 ristitud, lidnümbrikon koumandez. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 22..23 tuhad vozil 1967 i 1989−2003 (23 000 eläjid vl 1989).

Rahvahad (ozutadud rahvahudenke vl 2010): venälaižed — 94,6%, totarlaižed — 1,3%, toižed rahvahad — 4,1%.

Ortodoksižen hristanuskondan koume pühäpertid[1] oma olmas lidnas: kaks' jumalanpertid i časoun'.

Sisertin socialiž-ekonomine tehnikum[2] om professionaližen opendusen aluzkundaks.

Galerei vajehta

Homaičendad vajehta

  1. Sisertin pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
  2. Sisertin socialiž-ekonomižen tehnikuman sait (rodnikspo.org). (ven.)

Irdkosketused vajehta



Sverdlovskan agjan lidnad
Alapajevsk | Alasald | Alasergid | Alatagil | Alatur | Aramil' | Artömovskii | Asbest | Berözovskii | Bogdanovič | Degtärsk | Irbit | Ivdel' | Jekaterinburg | Kačkanar | Kamensk Uralal | Kamišlov | Karpinsk | Kirovgrad | Krasnoturjinsk | Krasnoufimsk | Krasnoural'sk | Kušv | Lesnoi | Mihailovsk | Nevjansk | Novoural'sk | Pervoural'sk | Polevskoi | Rež | Revd | Serov | Severoural'sk | Sisert' | Sredneural'sk | Suhoi Log | Zarečnii | Talic | Tavd | Turinsk | Uz' Läl' | Verhoturje | Volčansk | Üläpišm | Üläsald | Ülätagil | Ülätur