Sisert' (lidn)
Sisert' (ven.: Сысе́рть) om Venäman lidn Sverdlovskan agjan suves. Se om Sisertin lidnümbrikon administrativine keskuz, mülüb Jekaterinburgan lidnaglomeracijha.
Lidnanznam |
Flag |
Valdkund | Venäma |
Eläjiden lugu (2021) | 21,029 ristitud |
Pind | 20 km² |
Pämez' | Dmitrii Niskovskih (sügüz'ku 2017—) |
Telefonkod | +7−34 374-xx-xxx |
Avtokod | 66, 96, 196 |
Aigvö | UTC+5 (MSK+2) |
Istorii
vajehtaEländpunktan aluz om pandud vl 1732 kuti radnikoiden Sisertin Tegim-žilo (ven.: Сысертский Завод) raudtegimenno, kudambad saudihe venämalaižen Georg Vil'hel'm de Gennin-sodainženeran käskön mödhe. Nimitihe jogen mödhe. Sisertin Tegim sai radnikžilon statusad vl 1928. Udesnimitihe nügüdläižikš vl 1932. Žilo sai lidnan statusad vn 1946 31. päiväl redukud. Erigoittihe Üläsisert'-žilod (1138 rist. vl 2010) lidnaspäi vn 1950 sulakus.
Sisert' šingotase porcellanantegimel (astjad, ikonostasad, kuvapatshaižed) i mašiništonsauvomižen «Uralgidromaš»-tegimel (pompad, gidroturbinad, korgedvol'taižen mašiništon palad).
Geografijan andmused
vajehtaLidn sijadase Sisert'-jogen muugotil randoil (76 km pitte, Isetin oiged ližajogi, Obin hurapol'ne bassein), 240 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Edel lidnad jogen padosein sädab kaidad lidnalašt pit'kad uitod suvipäivlaskmha lidnaspäi, Ilijinskii-uit om jogen mödvedhe pohjoižpäivnouzmha lidnaspäi. Bessonovan-mägi om lidnas (ven. гора Бессонова).
Matkad Jekaterinburghasai om 30 km pohjoižhe-lodeheze orhal vai M5-avtotedme (Jekaterinburg — Čeläbinsk), trass ümbärdab lidnad päivnouzmaspäi. Turbinnai-raudtestancii (ven. Турбинная) radab vaiše jüguiden täht, se om 29-kilometrižen raudtesarakon lopstancijaks Sisert'-žilospäi Jekaterinburgan suves, saudihe sarakod vll 1943−1944. Toižed lähembaižed lidnad oma Aramil' 25 km pohjoižhe M5-trassadme i Polevskoi 36 km päivlaskmha orhal vai 43 km avtotedme.
Eläjad
vajehtaVn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 20 465 ristitud, lidnümbrikon koumandez. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 22..23 tuhad vozil 1967 i 1989−2003 (23 000 eläjid vl 1989).
Rahvahad (ozutadud rahvahudenke vl 2010): venälaižed — 94,6%, totarlaižed — 1,3%, toižed rahvahad — 4,1%.
Ortodoksižen hristanuskondan koume pühäpertid[1] oma olmas lidnas: kaks' jumalanpertid i časoun'.
Sisertin socialiž-ekonomine tehnikum[2] om professionaližen opendusen aluzkundaks.
Galerei
vajehta-
Lidnümbrikon Administracijan sauvuz (2010)
-
Phh. Simeon-jumalhauskojan i Anna-endustajan jumalanpert', vn 2018 nägu
-
Čomamahtoižen porcellanan tegim vl 2011
-
«Gorki»-adivpertinkompleks vl 2011
-
Kul'turkeskuz I.P. Romanenkon nimed (2006)
Homaičendad
vajehtaIrdkosketused
vajehta- Lidnümbrikon Duman oficialine sait (dumasysert.ru). (ven.)
- Lidnümbrikon Administracijan oficialine sait (admsysert.ru). (ven.)
Sisert' (lidn) Vikiaitas |
Sverdlovskan agjan lidnad | ||
Alapajevsk | Alasald | Alasergid | Alatagil | Alatur | Aramil' | Artömovskii | Asbest | Berözovskii | Bogdanovič | Degtärsk | Irbit | Ivdel' | Jekaterinburg | Kačkanar | Kamensk Uralal | Kamišlov | Karpinsk | Kirovgrad | Krasnoturjinsk | Krasnoufimsk | Krasnoural'sk | Kušv | Lesnoi | Mihailovsk | Nevjansk | Novoural'sk | Pervoural'sk | Polevskoi | Rež | Revd | Serov | Severoural'sk | Sisert' | Sredneural'sk | Suhoi Log | Zarečnii | Talic | Tavd | Turinsk | Uz' Läl' | Verhoturje | Volčansk | Üläpišm | Üläsald | Ülätagil | Ülätur | ||