Ülätagil (ven.: Ве́рхний Таги́л) om Venäman lidn Sverdlovskan agjan suvipäivlaskmas. Se om Ülätagilan lidnümbrikon administrativine keskuz da pala.

Ülätagil
Верхний Тагил
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2021) 10,428 ristitud
Pind 31,26 km²
Ülätagil Верхний Тагил
Pämez' Vasilii Kiričenko
(keväz'ku 2018—)
Telefonkod +7−34 357-xx-xxx
Avtokod 66, 96, 196
Aigvö UTC+5 (MSK+2)

Istorii

vajehta

Eländpunktan aluz om pandud vl 1718 kuti žilo holitamha Ülätagilan kaugedraudan tegint, nimitihe jogen mödhe da sijadusen mödhe joginiškan randal. Mugažo kuldan samine oli lähižil jogil da mägil. Rahvahanikoiden sodan jäl'ghe tegim ei olend pästtud töhö, i eläjad kävelihe radho lähižihe eländpunktoihe. Toižen mail'man sodan jäl'ghe saudihe leibtegint, Ülätagilan GRES:ad (ezmäine jono vll 1951−1956) varatoitamha Novoural'skan kombinatad, sauvondmaterialiden kombinatad (vodele 1966, nügüd' eile rados). Vl 1966 radnikžilo sai lidnan statusad.

Ülätagil šingotase Ülätagilan GRES:al (radab londuseližel gazal, vägevuz om 1062 MVt elektrusen mödhe i 240 Gkal/čas lämuzenergii).

Geografijan andmused

vajehta

Lidn sijadase Keskmäižen Uralan päivnouzmaižel pautkel, Tagil-jogen (Tur-jogen oiged ližajogi) hural randal tobjimalaz, 260 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Koume uitod-vezivaradint oma sauptud padoseinil lidnas da sen röunas: Tagil-jogel (suvi da keskuz) i sen penil huril Vogulk- (ven.: Вогулка, ani päivlaskmha) i Sibirk- (ven.: Сибирка, ani pohjoižhe) ližajogil. Matkad Jekaterinburghasai om 72 km suvipäivnouzmha orhal, 96 km avtotedme vai raudtedme. Lähembaižed lidnad oma Kirovgrad 10 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai avtol, i Novoural'sk 10 km suvipäivnouzmha orhal vai avtotedme, 25 km raudtel. Raudtesarak tuleb lidnha «Jekaterinburg — Alatagil»-raudtekeskustan Neiv-stancijaspäi, se om 16 km pitte i radab vaiše jüguiden täht.

Polovinnii-žilo (1408 rist. vl 2010) i Belorečk-žilo (ven.: Белоречка, 319 rist. vl 2010) mülüdas lidnümbrikho Ülätagilan ližaks. Lidnümbrikon pind — 310,57 km².

Eläjad

vajehta

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 11 843 ristitud, lidnümbrikon — 13 570 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 15 371 eläjad vl 1959.

Rahvahad (ozutadud rahvahudenke vl 2010): venälaižed — 95,2%, totarlaižed — 1,2%, toižed rahvahad — 3,6%.

Ortodoksižen hristanuskondan koume pühäpertid[1] oma olmas lidnas: Jumalanmaman «Znam»-jumalaižen (Ülätagilan) kivine pühäpert' (om saudud vll 1859−1876), se ei ole sauptud nevondkundaližen aigan, Illä-endustajan časoun' i vanhuskolaižiden Mikoi-arhangelan jumalanpert' (om letud kaumžomal vl 2006).

Uralan tegimištoliž-ekonomižen tehnikuman (Jekaterinburg) ezitaikund om professionaližen opendusen aluzkundaks.

Galerei

vajehta

Homaičendad

vajehta
  1. Ülätagilan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)

Irdkosketused

vajehta



Sverdlovskan agjan lidnad
Alapajevsk | Alasald | Alasergid | Alatagil | Alatur | Aramil' | Artömovskii | Asbest | Berözovskii | Bogdanovič | Degtärsk | Irbit | Ivdel' | Jekaterinburg | Kačkanar | Kamensk Uralal | Kamišlov | Karpinsk | Kirovgrad | Krasnoturjinsk | Krasnoufimsk | Krasnoural'sk | Kušv | Lesnoi | Mihailovsk | Nevjansk | Novoural'sk | Pervoural'sk | Polevskoi | Rež | Revd | Serov | Severoural'sk | Sisert' | Sredneural'sk | Suhoi Log | Zarečnii | Talic | Tavd | Turinsk | Uz' Läl' | Verhoturje | Volčansk | Üläpišm | Üläsald | Ülätagil | Ülätur